1960. lõpul hakkas kujunema dissidentlus püüti levitada vaba infot Baltimaades toimuvast nii Baltikumis endas kui maailmas. 1970. tegid Ba. vabadusvõitlejad tihedat koostööd 1979.a. koostati Balti apell mis saadeti ÜRO peasekretärile ja paljude riikide juhtidele. Nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja pakti tagajärgede likvideerimist iseseisvuse taastamist Balti küsimus rahvusvahelisel areenil Potsdami koverentsil leppisid "kolm suurt" (SBr. USA, NSVL) kokku, et NSVL läänepiir kulgeb mööda Läänemerd. Molotov tegi ettepaneku Balti riikide NSVL-ga liitmise juriiduilisest tunnustamisest. USA keeldus, kuid lubas edasistel läbirääkimistel NSVL-l esindada Balti riike. Pariisi rahukonverentsil võeti kaasa Balti riikide esindajad (Eestis välisminister H.Kruus). Balti küsimus oli kõne all ka Nürnbergi protsessil (NSVL soovitas MRP-d mitte käsitleda, nii põhiliselt tehtigi).
suve alguses. Casablanca konverents 14-24 jaanuaril 1943 toimus Casablancas Roosevelti ja Churchilli vaheline kohtumine, et kokku leppida Põhja-Aafrika kampaania suhtes. Lepiti kokku selle suhtes, et rohkem mehi ei saadeta Vahemere äärde vaid kogutakse Inglismaale, et rünnata mandrile 1944 aastal. Õhurünnakud Saksamaale Nagu eelmänguna maabumisele otsustati Casablanca koverentsil seda, et alustada Saksamaa infrastruktuuri lagundamine pommitamisega. Britid ründasid öösiti, kuna päeviti olid kaotused Brittidel suured. USA pommitajad B-17 Flying Fortress (lendav kindlus) ja B-24 Liberator (vabastaja) sobisid aga ka päevaste lendude jaoks. Iga riik valis omaenda ründeviisi. Briti viis väljendus 1943 juulis Hamburgis, kus linn põletati süütepommidega maatasa ja üle 50000 inimese sai surma. USA lennud pidid aga mitmete