Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahel moodustuv keemilineside. Nendes toimub aatomite vahel vastastikune elektronide laenamine nii, et moodustub stabiilne struktuur.
Kovalentne side – valentselektronide paaride abil (tugevam kui iooniline). Kumbki aatom annab ühe elektroni.
Kovalentne side on levinuim keemiline side! See moodustub ühise elektronpaari abil: – kumbki aatom annab väliskihilt ühe paardumata elektroni elektronpaari, – elektronpaari aluseks on vastavate elektronide orbitaalide osaline kattumine, – elektronpaar jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber.x
Kovalentne side – 1,5 A globulaarse valgu d – 50 A dsDNA (double stranded) d – 50 A ribosoomide, valgumolekulide d – 200-300 A DNA aluspaaride vahe – 3,4 A vesiniksideme pikkus – 3 A
Kovalentne side – valentselektronide paaride abil (peamiselt org ainetes, aga ka nt teemandis). Metalliline side – kergelt ioonide vahel liikuv elektrongaas.
Kovalentne side - mittepolaarne molekul s-s-σ side – on moodustunud elektronpaar – aatomorbitaalid on kattunud – He elektronstruktuur on moodustunud.
Kovalentne side – ühiste elektronpaaride abil moodustunud keemiline side, mis tekib enamasti mittemetalliliste elementide molekulides aatomite vahel.
Kovalentne side on kõige üldisem keemilise sideme liik, mille olemus seisneb ühe või mitme elektroni üheaegses toimes mõlema aatomi tuumaga.
Kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite hüdrofoobsed, kokku pandud glütseroolist ja Telofaas II: tekib uus tuumaümbris.
Kovalentne side – Aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride tekkimisel. Mittemetall + mittemetall.
Kovalentne side - on ühis elekton paaride abil tekkinud side, ta esineb aatomite vahel molekulides või kirstallides.
Kovalentne side ehk atomaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kovalentne side – molekulvõre ja kihiline võre Iooniline side – ioonvõre Metalliline side – metallvõre
Kovalentne side – keemiline side, milles kaks aatomit jagavad ühiselt sidet moodustavat elektronpaari.
Kovalentne side on seotud elektonide jagamisega läbi poolenisti täidetud orbitaalide ja on suunatud.
Kovalentne side on aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustamisel.
Kovalentne side - ühe või mitme valentselektroni üheaegne toime mõlema osaleva aatomituumaga.
Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Kovalentne side on keemiline side, mis tekib ühise elektronpaari abil orbitaalide kattumisel.
Kovalentne side – side, milles kaks mittemetalli aatomit jagavad ühiselt sidet moodustavad
Kovalentne side on nt H2, N2 jne. Samasuguste mittemetallide vahel on mittepolaarne side.
Kovalentne side - mittemetalli aatomite vahel; ühised elektronpaarid; molekulid.
Kovalentne side – ühiste elektronpaaride jagamisel aatomite vahel tekkiv side.
Kovalentne side on side, mis tekib kahe aatomi orbitaalide osalisel kattumisel.
Kovalentne side on ühise või ühiste elektronipaaride abil moodustunud side.
Kovalentne side - ühiste elektronpaaride abil aatomite vahel moodustuv side.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kovalentne side – kui aatomid jagavad ühist elektronpaari; kordsete sidemete puhul jagatakse kahte või kolme elektronpaari (väga harva enamat) Sideme elektronipaar – paar, mis on jagatud kahe aatomi vahel Vaba elektronipaar – paar, mis kuulub vaid ühele aatomile
Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side.
Kovalentne side on laialt levinud orgaanilistes ühendites.
Kovalentne side on põhjustatud valentssidemetest.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Kovalentne side – keemiline side, mis tekib ühise elektronipaari abil aatomite elektronorbitaalide kattumisel. Kovalentse sideme põhiomadused: küllastatavus, suunalisus, polaarsus ja polariseeritavus.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun