"kotzamanidis" - 1 õppematerjal

Saalikäsipalli poolt esitatavad füsioloogilised nõudmised mängijatele

2011). Mängu aktiivsete ja passiivsete faaside vaeldumine toimub iga 3-20 sekundi järel. Intensiivne pingutus koos liikumise koordinatsiooni ja rütmi muutustega põhjustab funktsionaalseid muutuseid kardiovaskulaarses-, närvi- ja hingamissüsteemis (Verkhoshansky,1996). Käsipall on seotud ka suurte energiakulutustega. Käsipallurite energiakulu võistlusmängus on meestel 17-23 kcal/min ja naistel 14-17 kcal/min (Ignatjeva, 1983), mida mõjutavad mängu intensiivsus ja vastase tase (Kotzamanidis jt, 1999). 2.1. Aeroobne-anaeroobne suutlikkus Sportlase liigutustegevuse muster ja sellele vastav südame löögisagedus (SLS) annab ülevaate füsioloogilistest aspektidest võistkonnaaladel. (Delamarche ja Bideau, 2011). Kuna käsipallimäng nõuab mängijalt erinevate kehaliste võimete kasutamist suurel koormusel on oluline mitmekülgne motoorne ja etaboolne potentsiaal. Mängu iseloomustavad intensiivsed,