Alar kotli ema Elsa Kotli (1873-1959) pärines jõukast puusmetsa talust Vana- Antsla vallas. Hariduse omandas ta Uudi külakoolis ja Lilly Suburgi tütarlastekoolis Viljandis. Aastatel 1900-02 oli kauni välimusega noor daam Moskva ja Kaluuga rikastes perekondades kasvatajannaks. Sellest ajast pärineb Elsa ja Johani liigutav saksakeelne kirjavahetus, kus tulevase pereema maailmanägemisest annavad tunnistust Moskva, Kaluuga, Varssavi, mitmete Sileesia ja Saksimaa postitemplid. J. Kotliga laulatati nad 1902. aastal Karula kirikus. Esimese lapse, tütre Pia, sai noorpaar 1903. a. Teise lapsena sündis Alar Kotli 27. augustil 1904. Tulevase arhitekti lapsepõlv möödus helges vanematekodus. Köstrimaja ümber kees alalõpmata rõõmsameelne elu. Lapsepõlveaastate Väike-Maarjale andis avaramat mõõdet Lurichi pärijatelt ostetud krundil 1910. a. Rahvamaja ehitamine. Omamoodi eksootiline lasterõõm oli võimalus viie kopika eest istuda Lurichile
Johansoniga); Siidisuka linnaosa Kohtla-Järvel; funktsionalistlik Urla maja jt Anton Soans 1885- 1966 Lõpetas 1913 Riia Polütehnilise Instituudi Aedlinnade planeerimise põhimõtted (Haapsalu, Viljandi, Rakvere, eramupiirkond Tartus Ropka linnaosas) Ehitused Tallinna Kunstihoone (koos E. Kuusikuga); Pärnu rannahotell (koos O. Siinmaaga); Lõuna t 2a Pärnus(projekt A. Soans, sisekujundus O. Siinmaa); projekteeris Tallinna Tööstuspalee (koos A. Kotliga) 1. Realism 1930ndate aastate kunstis /agul, randlased/ Uusrealism (1929 Pallase lõpetanud Nikolai Kummits, Juhan Nõmmik; 1930ndatel Erich Leps, Andrus Johani, Kaarel Liimand, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Richard Sagrits, Richard Uutmaa, Priidu Aavik jt) TEEMAD – pastoraal (maaelu, Eesti maastik, aguliromantika, randlased) 1. Prantsuse orientatsioon /järelimpressionism, foovide mõju/
annaabi.ee 
