Coif - karbikujuline müts, lõua all lai pael. Gorget - riidest peakate, mis kattis kaela, kõrvad ja patsi punutud ning külgedele rõngasse keeratud juuksed. Vahel kanti coifi poolringikujulise linikuga. Halva ilmaga kandsid naised pika sabaga kapuutsi. Tütarlapsed kandsid peas lillepärgi, nendega juuksed olid lahti või patsi punutud. Soenguid kaunistati laubasidemetega, lillepärjaga, diadeemiga või lilledega. Abielus naiste juuksed olid patsidesse punutud ja kõrvade juurde kotlettideks keeratu. Soengut kanti võrguga või pärjaga. Tüdrukud võisid käia paljapeaga, abielus naiste pea pidi olema alati kaetud Hilis gootika - Soengud jäid tagaplaanile, kuna juuksed ei paistnud peakatete alt üldse välja. Otsmik ja kukal võisid olla raseeritud selleks, et nägu tunduks ovaalsem ja kael pikem JUUKSED MEHED Kanti pikki seljale langevaid juukseid, tukk ees. Juuksed kinnitati peavõruga või paelaga, kanti ka habet Kõrggootika - Juuksed olid pikad, ühepikkused
juustest suured kuhilad. Soenguid kaunistati kunst- või elavate lilledega, paeltega, lintidega, sulgedega, lipsukestega, pärlitega, diadeemidega jne. Soeng ja peakate moodustasid stiilse terviku, küljekiharad paistsid kübara või tanu alt. Ajastu lõpupoole soengud lihtsamad: kuklajuustest tehti tagasihoidlik sõlm, külgedel jäid rippuvad lokikesed või punuti küljejuustest patsid, mis keerati nn rippuvateks "kotlettideks". 11 Peakatteid nelja laadi: · Vanematel daamidel vormikas tanu, mille eesäär kaunistatud rikkalike volangide, rüüside ja pitsidega. Laiast siidipaelast seotud lipsud. · Noortel lõua alt laiade paeltega seotud laia äärega kübarad, kaunistatud lintide, sulgede ja kunstlilledega. · Kõige iseloomulikum eesäärega, kunstlillede, lindikeste, volangide ja rüüsidega ning lõua alt
võivad põhjustada kõhulahtisust. Tooreid ube keedetakse koos kauntega soolvees, (kuumtöötlemisel mürgised ained lagunevad) saadakse traditsiooniline õllelisand. Keeduvesi visatakse minema. Valminud pruunides ubades mürgiseid aineid ei ole. Põlduba sisaldab kuivatatult: 30% valku, 50- 55% süsivesikuid, 1% rasva, 3-3,6% mineraalaineid. 58 Kasutatakse suppideks ja vastlapäeval traditsioonilise toiduna. Keedetud ja läbi masina aetud põldoad on head kotlettideks, koos lihaga või ilma. Lühendamaks keetmisaega on soov leotada, keema pange aga uue veega (herneste puhul koos leotusveega). Ärge lisage keetise ajal soodat, mõnede väitel lühendab see võte küll keetmisaega, kuid hävitab kõik B grupi vitamiinid. Läätsed Läätsed on väga iidne kaunvili, eriti Aasias ja Indias. Meil suhteliselt vähe tuntud, kuigi vanasti olid läätsed taluperes tuntud toit. Koostiselt sarnanevad ubadele-hernestele.