Erituselundkond Erituselundkond koosneb neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist. Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 neer erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad
Meriroos Aktiinid ehk meriroosid on ainuõõssete hõimkonda kuuluv lilli meenutavate õisloomade selts.Meriroosilisi on teada üle 1000 liigi Nad elavad kõikjal meredes: polaaraladest troopikani, rannakaljudest põhjatute sügavikeni. Siiski on nende meelispaigaks soojad veekogud. Merirooside keha on silindriline (nii ülemine kui alumine ots on lamenenud), kotikujuline ning varustatud kinnitustallaga. Toest neil ei teki, kuid sageli võib olla meriroosi keha väga kõva. Nende tugielundiks on lubiskelett. Meriroosid on pealtnäha süütud, kuid see ilme on petlik. Nad on kiskjalikud ja mürgised. Nende kroonlehtedetaolised kombitsad on kaetud kõrverakkudega, suust ja arvukatest pooridest keha piinal heidavad nad välja pikki niite, mille tipud on varustatud "mürginooltega". Erinevate meriroosiliste läbimõõt on väga erinev. Üks väiksemaid
Meriroosid Elupaik: · Meriroosid elavad kõikjal meredes: polaaraladest troopikani, rannakaljudest põhjatute sügavikeni. Siiski on nende meelispaigaks soojad veekogud. Ehitus: · Merirooside keha on silindriline, kotikujuline ning varustatud kinnitustallaga. Toest neil ei teki, kuid sageli võib olla meriroosi keha väga kõva. Nende tugielundiks on lubiskelett. Nende kroonlehtedetaolised kombitsad on kaetud kõrverakkudega, suust ja arvukatest pooridest keha piinal heidavad nad välja pikki niite, mille tipud on varustatud "mürginooltega". · Nende kehasein koosneb välimisest ja sisemisest rakukihist, mis ümbritseb kehaõõnt. Kehaseinas paiknevad neil närvirakud, mis
AINUÕÕSSED. Kotikujulised veeloomad. Nende keha on suur õõs ja seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Ainuõõssete hulka kuuluvad: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Hüdra elab puhtaveelises veekogus. Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud. Närvirakud kokku moodustavad võrgukujulise närvisüsteemi. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees vaid on kinnitunud. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Toitu püüab kombitsatega ja kui mingi loom tema kombitsat puutub see loom sureb
JU läbimõõt kõige kitsamas kohas 3- HA 4 mm, kõige avaramas aga 7-8 D mm. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level K U v Uriin voolab neerudest alla piki kusejuha ja jõuab kusepõide. SE v Kusepõis on lihaseliste seintega, veniv kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. P v Kui põis on täis, tunneme vajadust seda tühjendada ning uriin ÕI väljub kehast kusiti kaudu. Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka ... Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level K OP SU D v Eemaldavad kehast süsihappegaasi ja vett veeauruna
moodustisi mida nimetatakse nefroniteks. nefroniteks Verekapillaarid · Nefronis on väike karikakujuline neerukehake, neerukehake mille keskel on üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. · Neerukehakesest tekib neerutoruke, sest selle ümber on samamoodi põimunud palju verekapillaare. · Nende ühinemisel tekivad suuremad veresooned, mille kaudu neufronist veri väljub. kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, millesse koguneb uriin ning seejärel eemaldatakse see kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/5energia/neerud.htm http://www.kidneyetn.org/images/goodkidney.gif www.tfg.tartu.ee/bioloogia/7Bklass/Image24.jpg http://mazapan-hadita.freeblog.hu/files/okt-nov-dec/nefron.JPG http://www.ivanstalio.com/immagini/Illustrazioni/Anatomy/nefron.jpg http://www.renalresource.com/brochures/ur1.jpg
6. Mis ül. on kaelusviburrakkudel? Paneb viburid liigutades vee kanalites liikuma mis varustab looma rakke hapnikuga. 7. Kuidas elavad käsnad üle karmi talve? Ainult nende sisepungad elavad selle üle, nad moodustavad neid suve teisel poolel, kevadel arenevad nendest uued käsnad. 8. Milline on käsnade osa veekogus? Puhastavad vett orgaanilistest hõljumitest 9. Kirjelda hüdra ja meduusi ehitust, liikumist, toitumist ja paljunemist. Ehitus-Hüdra on sale, kotikujuline, u 1 cm pikkune, Meduus-lai kumera kehaga ujuv ainuõõsne, kes elab meres. Liikumine- Meduus liigub oma laia keha järsult kokku tõmmates, hüdra aga liigub ühe kehapoole lihaskiudusid lühendas sinna poole. Toitumine-Hüdra toitub kombitsatega ja toitub sõudikutest, vesikirpudest jms, Meduus aga suuavaga, toitub väikestest veeorganismidest. Paljunemine- Hüdra sigib pungudes ja sugurakkude abil 10. Miks on meriroosid ja korallid erilised (kirjelda)?
sagedasimaks põhjuseks põletikud ja verevarustuse häired neerukoes. algstaadiumeis tavaliselt sümptomid puuduvad. Äge neerupuudulikkus on äkki tekkinud neerude funktsiooni täielik ja põhimõtteliselt taaspöörduv kahjustus põhjuseks on ca 40%-l kirurgiline operatsioon, 20%-l mitmesugused sisehaigused, 15%-l rasedus ja halvasti tehtud abort, 10%-l trauma ja 10%-l mürgistused neerusid kahjustavate ainetega. kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, millesse koguneb uriin ning seejärel eemaldatakse see kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Nimeta erinevaid erituselundkondi? Milline erituselundkond on kõige tähtsam? Mida põhjustab neerupuudulikkus? Mis on hüpotalamus? http://www.kidneyetn.org/images/goodkidney.gif www.tfg.tartu.ee/bioloogia/7Bklass/Image24.jpg http://mazapan-hadita.freeblog.hu/files/okt-nov-dec/nefron.JPG http://www.ivanstalio.com/immagini/Illustrazioni/Anatomy/nef
Kondoom Autorid: Mario, Jaak , Hardi, Daniel, Stenver Kondoomi definitsioon Kondoom on kotikujuline kummist või soolest preservatiiv, mis kaitseb eostumise, suguhaiguste edasi kandumise ja nakkushaiguste eest. See pannakse mehe jäigastunud sugutile. Kondoome tehakse tavaliselt lateksist. Kondoomi kasutamisest tuleb partneriga rääkida enne vahekorda astumist, hoolimata piinlikkusest ja ebamugavusest. Pärast võib juba hilja olla. Kasuta kondoomi: * kui Sa ei soovi isaks või emaks saada; * kui tahad kaitsta ennast või oma partnerit sugulisel teel levivate haiguste eest.
Ainuõõssed 8 klass 2007 Sissejuhatus · Ainuõõssed on kotikujulised veeloomad. · Oma nimetuse on nad saanud selle järgi, et nende keha sees on suur õõs. · Ainuõõssete hulka kuuluvad näiteks hüdrad, meriroosid, korallid ning vabalt ujuvad meduusid. Hüdra · Elab puhtaveelises veekogus. · Tal on sale, kotikujuline, umbes ühe sentimeetri pikkune keha. · Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimedele või veealustele esemetele. · Teises otsas paiknev suuava on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra ehitus Hüdra eluviis · Hüdra elab kinnitunult. · Hüdra toiduks on vees liikuvad väikesed loomad (vesikirbud ja väikesed vähikesed). · Hüdra püüab toitu kombitsatega, millel asuvate kõrverakkude mürk on saakloomale surmav. Hüdra paljunemine
Meriroosid Türi Gümnaasium Koostas: Alari Ankur 2010 Ehitus Merirooside keha on silindriline (nii ülemine kui alumine ots on lamenenud), kotikujuline ning varustatud kinnitustallaga. Toest neil ei teki, kuid sageli võib olla meriroosi keha väga kõva. Nende tugielundiks on lubiskelett. Meriroosid on pealtnäha süütud, kuid see ilme on petlik. Nad on kiskjalikud ja mürgised. Nende kroonlehtedetaolised kombitsad on kaetud kõrverakkudega, suust ja arvukatest pooridest keha piinal heidavad nad välja pikki niite, mille tipud on varustatud "mürginooltega". Nende kehasein koosneb välimisest ja sisemisest rakukihist, mis
Peajalgsed Koostanud: Ülle Irdt MHG Peajalgsed ~600 liiki Seepiad kaheksajal (tindikalad) ad kalmaar id Peajalgsed · Soolane merevesi · Kotikujuline keha · Kalmaaridel ja seepiatel seljas naha all õhuke plaatjas toes · Jalg muundunud suu ümber paiknevateks iminappadega varustatud kombitsateks · Meelerakud kombitsatel tunnevad hästi lõhna ja maitset · 3 südant: peamisel: 1 vatsake ja 2 koda; 2 lõpussüdant Peaaegu suletud vereringe Veri sinine (hemotsüaniin) http://www.youtube.com/watch?feature=endscreen&NR=1&v=xAL0R 5MbzdQ Peajalgsed · Tugevad papagoi noka taolised lõuad
Katab kaheosaline koda(ilma peatea koda) Elvad vees Kaetus SARVAINEST kihiga Sees õhuke PÄRLMUTTERKIHT Keha ümbritseb mantel- sissevooluava(alumine) - väljavooluava(ülemine) Avatud vereringe(sinakas) Lahksuguline Organis ühekaupa Liiguvad jala abil VAHTEPEREMEES-kala PEAJALGSED Välisehitus: · Kotikujuline keha · Jalg puudub=iminappadega kombitsad(suu ümber) · Suured silmad-näevad hästi(selgroogsete silmadega sarnaneb) · KOMBITSAD-liiguvad, lisaks mantli hõlmadega vett sisse pumbates Välja suu juures olev lehter Siseehitus: · Vereringe-peaaegu suletud ???????? · Hingamiselundid-1 paar lõpuseid · SOOLASTES VETES
Veri aitab kehasoojusel ühtlustuda ning tagab nii meile püsiva kehatemperatuuri. Veri võitleb ka haigustekitajatega ja peatab verejooksu. Erituselundite ülesandeks on kõrvaldada organismist ainevahetuse jääkained. Erituselundite hulka kuuluvad nahk,kopsud, soolestik ja neerud.Nendest olulisemaks on neerud. Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse kakusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Seedeelundkond-seedimine algab suus,maos,peensooles. Seedeelundid on: seedekanal - toidu teekond ehk kõik seedeelundid suuõõs - toimub toidu hammastage peenestamine ja süljega niisutamine neel - kurgu osa, mille toit läbib söögitoru - neelu ja mao vahel magu - toimub seedimine maomahla abil peensool - siin lõpeb seedimine, toimub toitainete imenumine
kogus uriini põide Inkontinentsus e. kusepidamatus uriini võib erutuda füüsilise pingutuse, naermise jne ajal. Tihti algab urineerimine juba enne vetsu jõudmist. Teised erituselundkonna osad 5 Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse ka kusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Lisaks kuuluvad erituselundkonda kopsud ja nahk. Kopsude kaudu väljuvad organismist süsihappegaas ning veeaur. Eritusest võtab osa ka nahk. Nahas paiknevad higinäärmed eritavad higi, mis koosneb veest ja sooladest. Higinäärmed toodavad higi, mis jahutab nahka. See võimaldab kehal hoida püsivat temperatuuti. Higi
Pessaar spermitsiididega üheaegsel kasutusel on tõhusus umbes 80%. Vaginaalne pessaar on pehme, kummist ja paindliku metall rõngaga. Spermitsiidid pannakse pessaarile , mis sisestatakse vagiinasse, kus see katab emakakaela. Kaitseb raseduse eest kahel moodusel. Esiteks takistab spermatosoidide sisenemist emakasse. Teiseks hoiab endas spermitsiide, mis tapavad spermatosoidid enne, kui nad saavad emakasse siseneda ja munaraku viljastada. Kondoom kotikujuline kummist või soolest preservatiiv, mis kaitseb eostumise, suguhaiguste edasi kandumise ja nakkushaiguste eest. See pannakse enne seksi mehe erekteerunud sugutile. Hormoontabletid e. antibeebipillid ja spiraal hormoonspiraal on tõhus rasestumisvastane meetod, mis ühendab lühiajaliste hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite nagu pillid, plaaster või tuperõngas, ja pikaajalise mittehormonaalse rasestumisvastase meetodi ehk emakasisese vahendi eelised.
olulised seedenõred. Peensoole seinte lainetusetaoline liikumine segab ja tõukab toidumassi edasi. Peensooles jõuab seedimine lõpule ja saadused imenduva läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imnedumispinna suurendamiseks on soole siseseinad kurrulised. Peensoole sisepinda suurendavad soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse. Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde, kus seedimist enam ei toimu. Peensoole jämesooleks ülemineku kohas paikneb kotikujuline pimesool. Jämesoole sisaldis on algul poolvedel, kuid vee tagasiimendumise tõttu muutub tahkemaks. Tahked toidujäägid eraldatakse päraku kaudu. Jämesooles on väga palju baktereid, kes toituvad seedimata jääkidest. Nad varustavad meie organismi osade vitamiinidega ja aitavad vältida halbade bakterite kinnitumist soolestiku seintele. Kõhulahtisus tekib kui vee tagasiimendumine on häiritud. Kui kõhulahtisust on liiga palju siis organism kaotab palju vett ja mineraalaineid
puhast vett, Eestis vaid Pudisoo jões Peajalgsed: kalmaarid, seepjad, kaheksajalad Elavad meredes, kalmaaridel ja seepjatel on 10 kombitsat, millel iminapad Suur pea, koda taandarenenud, vaid õhuke plaat keha sees. Kõige arenenumad limused, keerukam närvisüsteem, targeimad, suur aju, õppimisvõime, kiire reaktsioon. Muudavad värvust, loomtoidulised, suur terav lõug, suus hõõrel, millega toit peeneks. Suured silmad, hea nähtavus, kotikujuline keha, jalg puudub, sest kombitsad Vereringe peaaegu suletud, lõpused, lahksugulised Kaheksajala kohastumused: *tindimääre, muudab värvi *Tindipritsimine *Vee pritsimine *Saaki püüavad kombitsatega, purustavad nokataolise lõuaga Kiiresti liiguvad, raketi põhimõttel. Vesi mantliõõnde, suruvad lihased järsult kokku, veejuga läbi erilise toru Kaheksa kombitsat, merepõhjas, pehme toeseta keha, poevad lihtsalt varju Kalmaarid ja seepiad liiguvad uimi liigutades
võrgustikku kasutatakse saunanuustikuna. Merikäsna kasutatakse juveliiritoodete ja nahkesemete töötlemisel. ohustatus Käsnasid ohustab vee liigne reostus, nende kaasavõtmine ja hävitamine. HÜDRAD Hüdrad on lahkusuglised loomad-loom kelle munarakud ja seemnerakud arenevad eri isendites. Põlüüp-ainuõõsne loom kes elab millelegi kinnitatult Kehaehitus Kotikujuline veeloom:keha on ainult ühest otsast avatud ja seal on suu.suud ümbristevad kombitsad,millel on kõrverakud.kehaõõnt ümbritsev kehasein koosneb kahest rakukihist,mille vahel on õhem või paksem sültjas mass.sale 1cm paksune. elukoht Varshürda elab puhtaveelistes mageveekogudes millegile kinnitatult e. polüübina liikumine Ta on tallaga kinnitatud taimele kivile või mujale
kaudu. Vahepeal läbib veri neerude verekapillaaride võrgustiku. Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse ka kusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. 2. Neerude ülesanded Neerud filtreerivad verest välja jääkaineid ja reguleerivad sellega kehavedelike hulka ja koostist. Neerud aitavad säilitada vere keemilist koostist stabiilsena. Mitmete ainete, nagu vee ja minaraalsoolade hulk veres peab olema püsiv. Hoolimata
kaudu. Vahepeal läbib veri neerude verekapillaaride võrgustiku. Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse ka kusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. Uriin eemaldatakse kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. 2. Neerude ülesanded Neerud filtreerivad verest välja jääkaineid ja reguleerivad sellega kehavedelike hulka ja koostist. Neerud aitavad säilitada vere keemilist koostist stabiilsena. Mitmete ainete, nagu vee ja minaraalsoolade hulk veres peab olema püsiv. Hoolimata
Hermafrodiidid. Tuntakse ligi 2500 liiki. Magevee ja pinnasevormid, riimvee ja merevorme leidub vaid üksikuid. Harilik vihmauss, harilik mullauss, harilik valgeliimukas. KLASS KAANID e hirudiniidid: Keha ees- ja tagaosas iminapad. Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda. Lihastik on hästi arenenud, keha väga paindlik. Verdimevad ektoparasiidid ja röövtoidulised vabaltelavad liigid. Hermafrodiidid. Areng otsene nt Apteegikaan hobukaan, kalakaan KLASS KIDAVAGLAD: Kotikujuline keha, kaevuv eluviis. Parapoode pole, vaid mõni kimp harjaseid. Merevormid. Bonella viridis HÕIMKOND ÜMARUSSID e nematoodid Lülistumata kehaga, ümara ristlõikega ussid. Vereringesüsteem ja hingamiselundid puuduvad. Erituselunditeks on paar kaelarakke. Lahksugulised, areng otsene, kuid parasiitsetel vormidel võib esineda invasioonivastne. Väga mitmekesiste elutingimustega kohastunud rühm. Kolm ökoloogilist gruppi: 1. Vabalt elavad ümarussid 2. Taimeparasiidid: kiduussid (kartuli-,
ümber, läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakuga lahklihal. Jämesool jaguneb järgnevateks osadeks: 1. umbsool, caecum, mille juurde kuulub ka ussripik appendix vermiformis 2. ülenev käärsool, colon ascendens 3. ristikäärsool, colon transversum 4. alanev käärsool, colon descendens 5. sigmasool, colon sigmoideum 6. pärasool, rectum http://www.owensboro.kctcs.edu/gcaplan/anat2/notes /Image474.gif 1.Umbsool ja ussripik Alt suletud kotikujuline jämesoole algusosa (7 x 7 cm). Ülalt jätkub üleneva käärsoolega, alt avaneb niudesoolde. Ühenduse kohal on ileotsökaalklapp. Umbsoole alumisest osast väljub u. 8 cm pikkune ussripik ( appendix vermiformis). Kujult on ussripik sageli spiraalne või kokkurullunud. Harva täheldatakse ka ussripiku puudumist või esinemist mõne mm pikkusena. Vanematel inimestel võib ta taandareneda, umbuda ja muutub atroofiliseks.
Harilik vihmauss, harilik mullauss, harilik valgeliimukas. 8.3. Klass Kaanid ehk hirudiniidid (Hirudinea) Keha ees- ja tagaosas iminapad. Iminappadega kinnitub kaan substraadile, kuid võib ka vabalt ujuda. Lihastik on hästi arenenud, keha väga paindlik. Verdimevad ektoparasiidid ja röövtoidulised vabaltelavad liigid. Hermafrodiidid. Areng otsene. Apteegikaan. Eesti tavalisemad kaanid on hobukaan, ahaskaan, pisikaan, lamekaan ja kalakaan. 8.4. Klass kidavaglad (Echiuroidea) Kotikujuline keha, kaevuv eluviis. Parapoode pole, vaid mõni kimp harjaseid. Merevormid. Bonella viridis 9. Hõimkond Lülijalgsed (Arthropoda) Arvukam hõimkond. 1. segmentatsioon lülid on erineva ehituse n, ül, sageli pea, rindmik ja tagakeha. 2. lülilised jäsemed 3. kitiniseerunud kutiikul tugeva välisskeleti. lülijalgsed esimesed loomad, kellel on lihased kinnitunud jäiga toese külge, võimaldades sooritada keerukaid, kiireid ja täpseid liigutusi. kaitset kudedele kuivamise eest
Selts: Neljanapalised Cyclophyllida Torukujuline arvukate külgharudega emakas umbne. Esindajad: nookpaeluss Taenia solium, nudipaeluss Taeniarchynchus saginatus, ehhinokokk-paeluss Echinococcus granulosus, alveokokk Alveococcus multilocularis, koera viik Dipylidium caninum. Hõimkond: Ümarussid Nematoda, (Aschelminthes - kottussid) Ristlõikes on keha ümar. Keha katab süntsütiaalne epiderm, mis moodustab keha pinnale paksu kutiikula. Esineb ainult pikilihaskiht. Kehaõõnsus kotikujuline, täidetud tugeva rõhu all oleva vedelikuga. Seedesüsteem torukujuline. Esineb lihaseline neel ja kloaak. Seedenäärmed puuduvad. Meeleelunditest arenenud kompimis- ja kemoretseptorid. Ringesüsteem ja hingamiselundkond puuduvad. Esineb anaeroobne hingamine. Lahksugulised, areng otsene, parasiitidel invasioonivastsega. Arvukaim usside rühm. Sabanäärmete fasmiidide olemasolu või puudumise järgi jaotatakse kahte klassi. Eestis uuris taimedes elavaid ümarusse professor Eino Krall
Puuduvad närvisüsteem, meeleelundid ja erituselundid. Elupaik: magevees ja meredes. Eluviis: kinnitunult. Toes: sarvainest niidikesed, räni- või lubiainest nõelakesed. Seedimine: kaelusviburrakud ja amööbitaolised rakud. Sigimine: liitsugulised. Suguta (pungumine) ja suguline. Muu: koed ja organid pole eristunud, läbi käsna keha peab pidevalt liikuma vesi. Näited: jõekäsn, järvekäsn, pesukäsn, veenusekorv (klaaskäsn). AINUÕÕSSED Keha on kotikujuline. Kehaõõnt ümbritseb kahest rakukihist kehasein. Kõrverakud enesekaitseks ja saagi püüdmiseks. Osa elab kolooniatena. Elupaik: magevees ja meredes. Eluviis: kinnitunult polüübid ja vabalt meduusid. Toes: rakukihtidevaheline sültjas mass või lubiainest toes. Närvisüsteem: võrkjalt paiknevad närvirakud, mis omavahel jätketega ühendatud. Seedimine: toimub kehaõõnes Sigimine: lahksugulised. Suguta (pungumine) ja suguline. Osal liikidel vaheldub polüübi- ja meduusistaadium.
Keemilise seedimise skeem 22 JÄMESOOL INTESTINUM CRASSUM ● peensoolele järgnev 1,5m pikkune ja 4-5cm läbimõõduga seedetrakti lõpposa - algab paremas niudeaugus - paikneb kõhuõõnes alt avatud raamistikuna peensoole lingude ümber - läbib vaagnapõhja ja avaneb pärakuga lahklihal. Jämesool jaguneb: 1. umbsoolCAECUM - alt suletud kotikujuline jämesoole algusosa 7x7cm - ülalt jätkub ülaneva ks-ga, alt avaneb niudesoolde - ühenduse kohal on niude-umbsooleklapp e ileotsökaalklapp ● umbsoole juurde kuulub u 8cm pikkune ussripikAPPENDIX VERMIFORMIS - kujult on ussripik spiraalne või kokkurullunud - harva võib ussripik ka puududa, olla mõne mm pikkune - vanematel inimestel võib taandareneda, umbuda ja muutuda atroofiliseks
välja. Karbamiidi sünteesimine on palju energiat nõudev keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb soojus. Maks on seega üks nendest elunditest, mis aitavad säilitada kehatemperatuuri. 80 Peale selle kuulub maksa ülesannete hulka punaliblede loome ja lagundamine. Pärast raua eemaldamist hemoglobiinist muudetakse see rohekaskollaseks bilirubiiniks (sapivärvaineks), mida kasutatakse sapi valmistamisel. Sapipõis (vesica biliaris, vesica fellea) Sapipõis on kotikujuline õõneselund, mis on sidekoe abil kinnitatud maksa parempoolse sagara alla, täies mahus täidetuna (40–50 ml) on selle pikkus 10 ja läbimõõt 4 cm. Maksast lähtub kaks sapi äravooluteed, mis ühinevad üheks maksajuhaks (ductus hepaticus), millest hargneb sapipõide viiv haru. Tegelik ductus hepaticus jätkub pärast seda sapijuha (ductus choledochus) nime all, läheb läbi kaksteistsõrmiku lingus oleva kõhunäärme osa ja suubub
annaabi.ee 
