uurimine lihtsam, kuna on vajalikud aparaadid ning meie teadmised on edasi arenenud. Uuritakse universumi, kuna kardetakse ohte, mis võiksid meid tabada ning miks võiksid ka universumit kahjustada ning tänu uurimisele saab neid ennetada. Samuti tuntakse huvi planeetide vastu. Uuritakse, mis planeetidel peale Maa võib olla elu ja millistel ei saaks elu olla. Planeetide uurimisest saame teada erinevaid looduskatastroofe ning saame neid siis ennetada. Investeeritakse aina paremate kosmoseteleskoopide arendusse, mille abil loodetakse leida miljoneid objekte, mis seni jäävad nähtava valguse spektriosas avastamiseks liiga tuhmiks. Usutakse, et uute ja paremate teleskoopidega õnnestub avastada sadu tuhandeid Päikesesüsteemis ringi hulkuvaid asteroide ja miljoneid tähti ja galaktikaid.
kogu maailmas. 2007. aastal anti J.Einasto juhitud teaduskollektiivile, kuhu kuulusid veel Maret Einast, Enn Saar ja Erik Tago, Eesti Vabariigi Teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest teemal: ,,Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur". Viimastel aastatel on käivitunud väga laiaulatuslik vaatlusprojekt, nimega COSMOS. Selles osaleb ligi 100 teadlast 12 riigist. Vaatlust teostatakse kosmoseteleskoopide ( Hubble, Spitzer, GALEX, XMM, Chandra ) ja suurte maapealsete teleskoopide ( Subaru, VLA, ESO- VLT jm ) abil. Hubble mõõtis gravitatsiooniläätse efekti, Subaru ja VLT punanihke ehk kauguse ning röntgenteleskoop kuuma röntgengaasi jaotuse galakikaparvedes, mis on tavalise aine suurim osa universumis. Teleskoopide abil on mõõdistatud kujutletav 2 ruutkraadiline ekvatoriaalne ala ehk vaadeldav ala ei ole kujutatud pildina, vaid see on ruumiline. COSMOS-es rakendatakse
paraku jäi see kuni 1990.aastani astronoomidele tundmatuks. Täna plaanitakse kõik suuremad teleskoobid varustada adaptiivse optikaga ning see on tulevikuteleskoopide üks esmane komponent. Seega saab tõeliselt suuri ja hiiglaslike teleskoope edukalt ehitada ja paigutada ka Maa peale. Kui kasutada muidki uudseid meetodeid, siis on võrrledes kosmoseteleskoopidega võimalik vähendada oluliselt ka nende maksumust. See muidugi ei tähenda, et loobutakse uute kosmoseteleskoopide ehitamisest, eriti mis puudutab teisi kiirgusvahemike peale nähtava ja raadiokiirguse 1.1 Viimasel ajal on käivitatud kolm tõelist suurt teleskoobiprojekti. Ameeriklased on hakanud valmistama kahe suure vaatlusriista valmistamist. Üks neist kannab nime Kolmekümne meetrine Teleskoop teine on suur Magalhaesi teleskoop. Eurooplased aga kavandavad hoogsalt Euroopa Eriti Suurt Teleskoopi. Kolmekümnemeetrine teleskoop: Nagu nimigi ütleb on teleskoobi peapeegli läbimõõt 30 meetrit