Nii nagu Maadki, valgustab ja soojendab Päike pool aastat Marsi üht polaarala rohkem ning teist polaarala ülejäänud aasta vältel rohkem. Sarnaselt Maa valge lumikatte ärasulamisega toimub ka sarnane protsess Marsil põhjapoolkera laik on suviti väiksem kui muidu. Ning nagu Maa lumikate on enamasti ebaühtlane, pole ka Marsi "polaarmütsid" korrapäraste ringjate servadega. Marss pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3%, telje kalle 4%, mistõttu pöörleb Marss saranselt Maaga. Kosmoseteadlased on avastanud, et Marsi poolustel leiduv igikelts on moodustanud jääspiraale, mida küll Maal ei leidu, kuid mille kuju on Maal aset leidvate keeristormidega väga sarnane. Marss Päikese suhtes Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Marsi orbiit on võrdlemisi piklik, mistõttu tema kaugus Päikesest võib muutuda üsna tunduvalt - piirides 206 kuni 249 miljonit kilomeetrit. Vastavalt sellele saab Marss Päikeselt valgust ja soojust 36-
jäänuk, mille kutsus esile sügavate veemasside üleskuumutamine magma poolt. NASA insenerid usuvad, et kulgurid võivad Marsil edukalt töötada kuni järgmise aastani. Liikuraparaatide tööd jälgivatele teadlastele tundub, et käiks keegi vahepeal nende päikesepaneele tolmust puhastamas. Veel üks versioon marsikulgur Spiriti pildistatud rohelisest mehikesest. Veel on 2004. aasta 25. jaanuaril Marsile laskunud Opportunitylt saadetud esimestel fotodel märkasid USA kosmoseteadlased salapärast väikest kollast objekti, mis meenutas väljanägemiselt jänest. Teadlaste hinnangul oli pidevalt asukohta muutnud saladuslik objekt vaid 45 cm pikk ja kaalult kerge. Seetõttu liigutasid teda Marsil puhuvad tuuled. Kõige tõenäolisemalt kujutas avastatud jänes tükikest marsikulguri pehmest materjalist. Ühes on teadlased siiski kindlad: Marsilt leiab märke muistsest elust bakterite tasemel, kuid usaldusväärsete andmete saamine võtab aega
külastada. Astronoomid kasutavad Maa peal ja selle orbiidil asuvaid teleskoope, et koguda informatsiooni, mida valgus, röntgenikiired, raadiolained ja infrapunakiirgus 7 toovad kaugetelt objektidelt. Kosmosesonde on saadetud mitmetele planeetidele, komeetidele ja asteroididele ning kaksteist meest on kõndinud Kuul. Astronoomid ja kosmoseteadlased avastavad igal aastal kosmoses ikka rohkem objekte ning õpivad tundma uusi üksikasju ka nende objektide kohta, mida nad on juba mõni aeg tundnud. Kokkuvõtte Maakera asustavad elusolendid ja nad moodustavad eluslooduse. Elusolendeid taime ja loomariigist ümbritseb eluta loodus. Kui inimesed kujundavad ümber eluta loodust siis tekib tehismaailm. Inimestele kõige lähem täht on päike. Maakera asub väga suures ruumis mida nimetatakse maailmaruumiks
annaabi.ee 
