loomine. · Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski. · Tähtsamad sündmused kosmoseuurimise ajaloos: 1. Esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile. 2. esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse. 3. inimese jõudmine Kuule Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969. aastal Apollo 11 pardal. Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett. Saturn V starviplatvormil enne Apollo 4 õhkutõusmist Kennedy kosmosekeskuses 9. novembril 1967. Kosmonaut ehk astronaut on kosmoselaeva või -lennuki meeskonna liige. · Esimene kosmonaut oli Juri Gagarin. · Pildid on USA austronaut Bruce McCandless II . Rahvusvaheline kosmosejaam ( inglise keeles International Space Station, lühend ISS) Projektis osalevad · NASA, · Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), · Venemaa Kosmoseagentuur (RKA), · Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur (JAXA)
Inimene kuul Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel.
Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin (alates 1988 Buzz Aldrin). Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel.
(JAXA). Selle Missiooni ülessandeks on tuua proove väikeselt Maa ligidal olevalt asteroidilt nimega 25143 Itokawa erinevateks analüüsideks. Jaapani Kosmose Uuringu Seltsi MUSEC-C/ Hayabusa missioon on esimene katse proovida maanduda asteroidil, koguda proove ja siis tulla tagasi Maale. Hayabusa missioon käivitati 9. mail 2003, kui Hayabusa kosmoseaparaat saadeti õhku MV-5 raketi abil. Start toimus Jaapanis, Kyushu saarel, Uchinoura Kosmosekeskuses, kus Hayabusa alustas 1 miljardi km pikkust teekonda Itokawa poole ja tagasi. Hayabusa kosmoseaparaadil on 4 ioon mootorit, mis on võimelised töötama pidevalt 2 aastat. Hayabusa kohtumine Itokawaga pidi toimuma kesk-septembris 2005.aastal . Pärast saabumist Itokawale uuris Hayabusa asterodi kuju, pöörlemist, topograafiat, värvi, struktuuri, tihedust ja ajalugu. Novembris 2005 maanduski see asteroidil ja proovis koguda proove asteroidi pinnalt, aga ebaõnnestus selles
silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega. Vulkaanilist tegevust peetakse seejuures vähetõenäoliseks. 11 2. REISID KUULE 2.1. Apollo 11 Apollo 11 oli kosmoselaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969.aasta 16.juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma
Valgusteraapia Valgusteraapia - kaotab väsimuse, unisuse ja masendustunde. Phjamaades on talvel peaaegu kogu aeg pime ning inimesed muutuvad sel ajal depressiivseks ja külmetushaigustele vastuvtlikuks. Uneaine ehk melatoniini vähendamiseks peab vaheajusse judma tugev ja vimalikult looduslähedane valgusimpulss, mida saab vaid päikeselt vi spetsiaalsetelt Biotron lampidelt. Ehtsast päikesevalgusest tervislikumad Biotron lambid on välja töötatud NASA kosmosekeskuses ning ei sisalda organismile kahjulikus koguses ultraviolettkiirgust. Häid tulemusi annab valgusravi nahahaiguste (psoriaas), seljavalude, liigestes ja pehmetes kudedes esinevate valude, kukekannuse, peavalude ja lihaskrampide puhul. Samuti kasutatakse valgusravi buliimia, traumade tagajärjel tekkinud haavade ning lamatiste raviks. Valgusteraapia on tunnustatud meetod talvise väsimuse peletamiseks. Kui Sulle on tuttavad
annaabi.ee 
