Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
seisab eksistentsi äärel ja ühe silmaga vaatab nirvaanat, teisega sansaarat. Samsra
siinpoolne elu, maine elu; üleminek. Inimene sünnib maailma palju kordi. Levin on väga kaine,
hea reaalsusetunnetusega inimene. nirvana igavik, teispoolsus, maisest elust vabanemine.
Tolstoi puhul tähendab see seda, et Levin filosofeerib, mõtleb elu mõtte üle. Tal on kontakt
kosmosega. Raskused saavad ületada need inimesed, kes peale kire elavad kaasa ka
kosmoseeksistentsile ja võtavad osa ka eksistentsi teistest sfääridest. Turgenevi arvates ei
olnud Levin justkui elus inimene. ta on abstraktne. Levin tundub liialt ideaalsena. Veel tekkis
küsimus, miks Anna lõpetab oma elu nii traagiliselt. Vronski läheb pärast Anna surma sõtta,
mõeldes, et ta hukub seal. Anna venna elu koosnebki ainult pattudest, naisepetmisest. Miks
Tolstoi teda hukka ei mõista? Peategelased Anna ja Vronski on paigutatud sellisele tasemele,
kus juba kehtivad eetilised nõudmised