Tundengeid õpetades tundis huvi, kas tudengid said aru millest ta rääkis. Peeter Tenjes väidab, et austronoomid on väga õnnelikud inimesed. Austronoomiat võib nimetada täppisteaduseks. Galaktikad: Üheks galaktika näiteks oleks linnutee. Galaktikate heledused kõiguvad äärmiselt tugevalt. Galaktikate kujud ja liikumised varieeruvad. Lisaks varieerub veel tähtede koostis. Erinevates galaktikates on erineva vanusega tähti. Galaktikate ketas ajaga suureneb. See sõltub kosmoloogilistest parameetritest ja tumeda aine omadustest. Galaktikad pidid tekkima, et tähed saaksid hakata tekkima. Et galaktikad saaksid tekkida on vaja kokkutõmbeid. Minimaalne kokkutõmbumiseks vajalik mass on umbes miljon päikese massi. Galaktikate tekkimist määravad: 1. Algtingimused nendeks oleksid kokkutõmbumised, kokkutõmbumiste kiirus, algne keemiline koostis ja jaotumise kiirus. 2. Keskkond 3
uut) otsustused? 2) KUIDAS on võimalik puhas matemaatika? 3) KUIDAS on võimalik puhas loodusteadus? 4) KUIDAS on võimalik metafüüsika kui loomulik kalduvus? 5) KUIDAS on võimalik metafüüsika kui teadus? Ei kahelnud mates ja loodusteaduses, lihtsalt huvitas. Metafüüsikas ka ei kahelnud, lihtsalt ei rahuldunud kirjeldamisega. Filosoofias tähtis ainult üks küsimus: mis on inimene? 24. Kant puhta mõistuse antinoomiatest. Antinoomiad lähtuvad kosmoloogilistest ideedest. Kui ARU väljub tunnetuse raamidest, siis selgub, et on võimalik tõestada vastukäivaid teese. 1.tees: Maailmal on piir ajas ja ruumis. Antitees: maailm on ajas ja ruumis lõpmatu. 2.tees: Kõik maailmas on lihtne. Pole midagi lihtsat, kõik on liitne. 3.tees: Maailmas on vabadus. Pole mingit vabadust, kõik on loodus. 4.tees: Maailma põhjustereas on mingi paratamatu olemus. Pole midagi paratamatut, kõik on juhuslik.
Kanti järgi inimtunnetusel on seega kaks alust: ,,meelelisus ja aru: meelelisuse vahendusel esemed meile antakse, aru abil aga nad mõeldakse". Puhas mõistus opereerib ideedega. Ideed (näiteks idee hingest, idee maailmast kui tervikust ja jumala idee) ei tähista Kanti järgi reaalses maailmas midagi, nad on vajalikud üksnes mõtlemise (mis toimub aru tasandil) reguleerimiseks. Kant eristas 3 liiki ideid: 1) psühholoogilised ideed, 2) kosmoloogilised ideed ja 3) teoloogilised ideed. Kosmoloogilistest ideedest tuletas Kant puhta mõistuse antinoomiad: neli paari teineteisele vasturääkivaid teese. 1. paar: tees: maailmal on mingi piir ajas ja ruumis; antitees: maailmal ei ole mingit piiri ajas ja ruumis, ta on lõpmatu. Teineteisele vastukäivad kategooriad on siin lõplikkus ja lõpmatus. 2. paar: tees: kõik siin maailmas on oma olemuselt lihtne; antitees: ei ole midagi lihtsat, kõik on keeruline (liitne). Teineteisele vasturääkivad kategooriad on siin lihtsus ja keerukus. 3
(mis liigub või millel muul viisil midagi muutub). Muutusi, mis looduses või füüsikaliste kehadega toimuvad nimetatakse nähtusteks. Nähtused on näiteks jää sulamine, kivi kukkumine, vikerkaare teke, elektriseerumine, veelainete peegeldumine jne. Väga üldiselt jaotatakse füüsikalised nähtused 5-rühma: mehaanilised, soojuslikud, optilised, elektri- ja magnetilised nähtused. Lisaks võib eraldi rääkida veel aatomi- ja tuumafüüsika ning kosmoloogilistest nähtustest. Tegelikult on ka iga rühma piires veel nähtuste alaliike, mis moodustavad omaette rühmi. Näiteks mehaanika nähtused jagunevad: mehaanilise liikumise (ühtlane ja ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine), dünaamika, staatika, energia-töö- võimsuse ja perioodiliste liikumiste osadeks. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta saame nimetatakse füüsikalisteks suurusteks. Igal