Müüt kordamisküsimused
ühetaoline vormitu segu. Maa sünnib mere põhjast toodud mudast. Selle järel
sukeldub veelind, keda hiljem asendab loojajumala deemonlik paarimees. Soome
loomislaulu leitakse olevat seos india looga, kus samuti muna ülalosast saab taevas
ja alapoolest maa. Aga india müüdis sünnib rebust õhk ja meri, soome rahvalaulus
kuu ja päike. Muna kui varjatud elujõu, viljakuse ja ehk ka ülestõusmise sümbol võib
olla universaalne aga usk selle kosmogoonilisse funktsiooni pole olnud üldtuntud.
Ainult mõnedes piirkonnades ulatub see kujutelm väga kaugele minevikku.
Läänemeresoomlased on oma loomisloo õppinud indoeurooplastest naabritelt.
Loomismuistendites on kohtame usku muna kosmogoonilisse usku. Muna tekkimisel
on versioonid erinevad. Mõneti toob veelind munad, mõneti sünnib muna
viljastusjõust, mis on tingitud eetri ja õhu segunemisest tuule abil. Loomine kujuneb
järk-järguliselt, kuni stabiilse korra kujunemiseni
annaabi.ee 
