loodud vastavalt moevooludele. Paljud moeloojad on välja töötanud oma jumestusvahendid ja andnud väga täpseid soovitusi meigi tegemiseks. 1900 1920 Nende aastate jumestussoovitused olid suhteliselt sarnased tänapäeva omadele: esmalt kreem, siis riisipuuder, pisut põsepuna ja uus kiht puudrit, mis pehmendas punase piirjooni. Kulmud pidid olema tugevad ja korrapärased. Soosituim huulevärv oli maasikapunane, kuid see pidi olema hea tervise, mitte kosmeetikavahenditega saavutatud tulemus. Uute jumestusvahenditena tulid 1912. aastal saadavale põsepunalapid, millest eraldus roosipunast värvi ja millega hõõruti peale põskede vahetevahel ka huuli. Põsepuna kanti endiselt ümmarguse laiguna keset põske. 1920 1930 Kosmeetikatooted muutusid odavamask ja kättesaadavamaks. Meikimine muutus popimaks ja avalikuks, malli võeti filmimaailma kangelannadelt. Jumestuses pöörati erilist tähelepanu puudri kasutamisele
rahvusvaheline nõue, et tootja peab pakendile trükkima kõigi koostisosade täieliku loetelu. Kosmeetikatooted jaotatakse tinglikult kolme rühma: HÜGIEENILISED - naha ja limaskestade igapäevaseks hoolduseks DEKORATIIVSED - kaunistamiseks ja defektide varjamiseks RAVIVAD JA TAASTAVAD - naha ja limaskestade funktsiooni häiretest, sealhulgas haiguste tagajärjel tekkinud muutuste parandamiseks. Ülitundlikkus võib väljenduda SÜGELUSE JA KIPITUSTUNDENA kontakti kohal kosmeetikavahenditega ALLERGILISE KONTAKTNAHAPÕLETIKUNA, mille sümptomid on: SÜGELUS, KIPITUS, NAHAPUNETUS VÕI PEENETERALINE LÖÖVE MITTEALLERGILISE ehk keemiliste ainete (happed, alkohol, värvid jt) ärritavast toimest tingitud KONTAKTPÕLETIKUNA, mis tekib eriti kergesti langenud kaitsevõimega nahal. ALLERGILISE FOTOTERMATIIDINA, mis tekib kosmeetikavahendite ja päikese koostoimel MITTEALLERGILISE FOTODERMATIIDINA, mis tekib kosmeetikatoodetes sisalduvate
annaabi.ee 
