Erinevate äädikate kasutamine kulinaarias
äädikaid. On tõendeid, et aarjalased ning teised Põhja-Euroopa ja Aasia
nomaadihõimud valmistasid õuntest haput kääritatud jooki. Järgneva müne
tuhande aasta jooksul levis öödika tarvitamine foiniiklaste, egiptlaste, kreeklaste
ja roomlaste seas ning sealtkaudu ka ülejäänud läänemaailmas.
Tolle tähelepanuväärse vedeliku kasutamisviisid täienesid ning äädikas muutus
varsti asendamatuks toitude konserveerimisel ja maitse rikastamisel ning ka ravi-
ja kosmeetikavahendina. Enne tänapäevaevase tehnoloogia arenemist oli äädikas
lisaks soolveele peamine toitude säilitamise vahend. Äädika happeline loomus
aeglustab kahjulike bakterite kasvu toidus.
Iidsed kreeklased ja roomlased hoidsid keldrites hulgaliselt äädikat, hinnates eriti
Egiptuse äädikat. Nad kasutasid seda toiduvalmistamisel: aedviljade leotamisel,
ning liha marineerimisel selle pehmemaks muutmiseks ja maitse lisamiseks,