Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus"
kui mõnel teisel kujutletud naiskõrvaltegejail. Olavi otsustas pärast kojunaasmist Küllikkiga
taas ühendust võtta, lootes, et naine veel vaba ja vallaline on ning Olavit endale kaasaks
soovib võtta. Neli aastat olid nad üksteist tundnud ning Küllikki sõnade järgi oli naine teda
kõik need aastad ootanud. "Ja mõrsja oli õnnelik - kuidas muidu, nii mitme aasta ustava
ootuse järele! Sest igaüks teadis, et ta oli oodanud, igaüks tundis lugu kummalistest kosjadest,
koselaskumisest ja punasest laulust lahe rannal." Küllikki tegelaskuju on mõneti ka
imetlusväärne. On kindel, et naine teadis, kuidas Olavi mööda ilma need neli aastat ringi lasi
ning naistega sahmerdas, kuid sellegipoolest on tema tegelaskuju kirjeldatud kui ustavat ja
ootavat naist, kes kannatades enda armastatut koju ootab. Siin on näha positiivsemat
naisekirjeldust, kuid seda ka vaid ühe nurga alt. Teisalt saab ka Küllikkit tembeldada natukene
annaabi.ee 
