KORVPALL 14.Võistlusmäärused: - korvpalliplatsi mõõtmed on 28x15m - võistkonna suurus on 10 (12) mängijat, kusjuures korraga platsil on 5 mängijat - mänguaeg on 4x10 minutit; esimeste ja viimaste veerandaegade vahel on paus 2 minutit, poolaeg kestab 15 minutit; vajadusel kestab lisaaeg 5 minutit, igale lisaajale eelneb 2 minutit vaheaega. - mängijate vigade limiit iga mängija tohib teha kuni 5 viga. 15. Kes on Eesti korvpalluritest tulnud olümpiavõitjaks? Tiit Sokk 1988 16.Nimeta Eesti paremaid korvpallureid. Rauno Pehka, Gert Kullamäe, Margus Metstak, Martin Müürsepp, Tiit Sokk, Aleksei Tammiste, Indrek Rumma, Marek Noormets, Ilmar Kullam, Kristjan Kangur, Tanel Sokk VÕRKPALL 17. Võistlusmäärused: - võrkpalliväljaku suurus on 18x9m - võrkpallivõrgu kõrgus on meestel 2,43 meetrit, naistel 2,24 meetrit. - mitu geimi peab võitma, et saavutada võit 3 geimi kolmest, neljast või
aastast mängib M. Poom Watfordis. Teda on kuuel korral valitud Eesti parimaks jalgpalluriks ja ta on esindanud kodumaad enamas, kui100 maakohtumises. Teine Eesti silmapaistev jalgpallur on Andres Oper, kes on sündinud 7. novembril, 1977. aastal. Mängus on A. Oper ründaja rollis. Ta on mänginud Moskva Torpedos, Aalborg BK-s ja FC Floras, hetkel mängit A. Oper Hollandi klubis Roda JC. Eesti koonises on tal õnnestunud lüüa 105 kohtlumise ajal 32 väravat. Korvpalluritest on Eestis kuulsaim Martin Müürsepp, sündinud 26. septembril, 1974. aastal. Hetkel mängib M. Müürspee TÜ/ Rockis, kuid ta on mänginud ka Miami Heatis, Dallas Mavericksis, Tel Avivi Amccabis, Haifa Hapoelis, 6 Saloniki Arises, Ateena AEK- s, Moskva Dünamos, Kaasani UNICS- is, Moskva AKSK- s ja Permi Ural Greats- is Korvapalluritest on Eestis veel näiteks Tiit Sokk, sündinud 15. novembril, 1964.
,,Kalevist" oli vahepeal kunstlikult saanud ,,Dünamo". Tallinna ,,Dünamo" nime all nad ka Eesti meistriteks tulid nii meestele kui ka naistele, kuigi sisuliselt oli tegu kalevlastega mängijad ja treenerid olid kõik samad. Esmakordselt peeti ka statistikat ja suurimaks korvikütiks oli Roman Ugam (Tallinna ,,Dünamo") 53 punktiga ehk 17,7 punktiga keskmiselt mängust. Samal aastal puhkenud sõda kahe suurriigi vahel käis laastavalt üle ka Eesti spordist ja sportlastest, sealhulgas ka korvpalluritest. 1941/42. aasta hooajal Eesti meistrivõistluste pidamisele ei jõutud, kuid 1942. a sügiseks oli elujõudlus taastunud ja 1942/43 hooaja sporditegevust korraldas Haridusdirektoorium ning pallimängusid selle ala inspektor Oskar Koni. 6. detsembril 1942 alustati Eesti meistrivõistlusi ringkonnaklassides (kokku 4-s ringkonnas 24 meeskonda). Naiskondi alustas kaheksa. Meeste finaalturniir peeti sõja aja kohta esinduslikult Kadrioru Tennishallis kuue meeskonna osavõtul
annaabi.ee 
