norgu. 1.2.6 Novelli pealkiri viis mind esialgu hoopis teisele arvamusele, ei uskunud, et lugu on tegelikult kanadest ja lauda loomade elust. Kuid lõpp kokkuvõttes oskan ka seda pealkirja seostada loo peategelasega.Peategelase kustumatud lootused viitavad sellele . Teos ise minus olulised tundeid ei tekitanud.Aga saan öelda, et see novell oli täitsa loetav, tekitas isu see ruttu lõpuni lugeda ja teada saada kuidas kõik laheneb. Novell ,,Korvitegija Siimu õnn" 1. Novelli idee- Ära aja taga õnne, see tuleb ise sinuni kui kannatlik oled. 2. Novelli lõpp jäi väga segaseks.Ei saanud aru kas Siim sai siis lõpuks rikkaks meheks või see oli justkui väljamõeldud lugu. 3. Gailiti novell oli parema lahendusega ja lõppes selgelt. Vallaku novell oli kerge lugemine oli aga ootamatu ja arusaamatu lõpuga. 3.1 Gailiti novellis oli vähem kõrgeid tegelasi, Kerill-Kerkerill oli ainus kes ületas piire,
Mõnes mõttes on see minu arvates kogu novellikogu kõige õpetlikum lugu. Teistlaadi novellid on sarjast Lambavarga Näpsi lorijutte. Lorijutt on rahvapärane termin, see tähendab, et sisu ei vasta täpselt tõsidusele, sisaldab väljamõeldist, luiskamist, et asja huvitavamaks teha.(Palgi, 2011, lk398.) Eelmistest eristab neid lugusid seega humoorikas fantastilisus. Küll ajab Näps end seaduseesindajaks valetades tülikad mustlased külast välja, korvitegija Siim leiab oma kodu ukse eest maa sisse kaevatud rahapaja, Piibumeister laristab segamatult nõidadest naise ja ämma raha maha ning valerahategija Ado pääseb juhusliku õnnetuse kaudu kriminaalkaristusest. Neis juttudes on kõigis omajagu muinasjutulisust kuid mitte üleliia ebareaalset. Kui ülejäänud novellides on sellised keskpärased ja veidi heitlikud tegelased pigem hädas ning õnnetu eluga, siis lorijuttudes käib samasuguste meestega alatasa õnn kaasas ning soosib nende riukaid.
Jakobit röövida. Peebu matustel ei ole kedagi peale Leili. Mustlased · Mustlased, kes varastavad, petavad raha välja, valetavad. · Lambavargana tuntud Näps, kellele mustlaste külasviibimine kõige rohkem kahju teeb. · Näps loeb varahommikul mustlastele ette käskkirja, mille ta ise kirjutanud on ja milles öeldakse, et mustlased peavad poole tunni jooksul külast lahkuma, kuna Liivamäele, kus nad pesitsevad, ehitatakse kindlus. Korvitegija Siimu õnn Siim on vana mees, kes elab mereäärses majakeses. Ta teenib leiba korve punudes. Pidevalt jääb ta metsavahile vahele, kui korvide jaoks puujuuri üles kisub. Ühel päeval näeb Siim unes meest, kes kõnnib mööda mereäärt, raske käi seljas. Ta tuleb Siimu maja juurde ja nõuab süüa. Rändur räägib Siimule, et käib mööda rannikuäärt päripäeva ja otsib õnne. Veel ütleb ta, et kui Siim tahab õnnelikuks saada, peab ta Pärnu sillale minema
annaabi.ee 
