mereväekapten Friedrich Rieve allusid mereväe juhatajale Riias kontradmiral Franz Claassenile, Marine-Befehlshaber ,,C" (Melzer 1960, 27, 3839). ,,Eprobungsverband Ostsee" käsutuses oli saarte hõivamise toetuseks sadakond väiksemat alust. Tallinnas asuv mereväe juhataja kontradmiral Theodor Burchardt (Marine-Befehlshaber D, hilisem Marine- Befehlshaber ,,Ostland") osales mõnekümne alusega. Pilt 5 Kontradmiral Theodor Burchardt (vasakul, seljaga), korvetikapten Alexander Cellarius (tõstetud käega) ja leitnant Leopold Loodus (paremal) enne Muhu dessanti 13. septembril 1941. Foto SMF SMF 3884:15 Suuremad Lääne-Eesti saarte vallutamisel osalenud sõjalaevad kuulusid hoopis Soome mereväele. Kaks rannakaitse soomuslaeva, ,,Ilmarinen" ja ,,Väinämöinen", kuulusid pettemanöövri ,,Nordwind" koosseisu, mis pidi septembri keskel imiteerima dessanti Ristna neemele Hiiumaa läänetipus. Alles septembri lõpus osalesid Saksa ristlejad ,,Emden" ja
Neis lahingutes võeti 11 500 punaarmeelast vangi. Saagiks saadi üle 90 soomusmasina ning ligi 300 suurtükki ja miinipildujat. Osa punaüksusi põgenes Tallinnast laevadel Leningradi suunas, kuid sattusid Juminda nina juures miinitõkkele. Toimus ajaloo suurim konvoilahing, kus sakslased uputasid 200st teele läinud laevast umbes 60. Koos laevadega hukkus ligi 16 000 inimest, nende hulgas ka palju mobiliseeritud eestlasi. Saksa miinilaevastiku juhti korvetikapten Friedrich Brilli autasustati Eesti vetes toimunud lahingutes teisena rüütliristiga. 14. septembrist kuni 21. oktoobrini toimusid lahingud Eesti saartel. 5. oktoobril 1941 alistusid viimased punavägede riismed Sõrves saksa ja vabatahtlikest ERNA II üksustele, keda toetasid merelt ristlejad Leipzig ja Emden. Punaarmee ohvitserid ja komissarid põgenesid viimasel hetkel oma väeosadest Mõntu sadamasse, et poolsaarelt põgeneda. Maha jäänud punaüksustes võttis maad peataolek ning
Eesti lahingutes rüütliristi . Tallinnas võeti vangi 11.500 venelast , saagiks üle 90 soomusmasina , ligi 300 suurtükki ja miinipildujat. Venelased põgenesid Tallinnast laevadel Leningradi suunas , kuid sattusid Juminda nina juures miinitõkkele . Algas ajaloo suurimaid konvoilahinguid, kus sakslased uputasid 200 teele läinud laevast umbes 60 kokku 16.000 inimesega . Saksa miinilaevastiku juht korvetikapten Friedrich Brill sai võidu eest teisena Eesti lahingutes rüütliristi. 14.septembrist - 21.oktoobrini puhastati Eesti saared , kus võeti vangi üle 15.000 venelase ja saagiks ligi 300 suurtükki ja miinipildujat . Suureks abiks Saksa armeele oli eesti metsavendade tegevus . Kasutades vastase peataolekut , vabastasid metsavennad Lõuna-Eesti enam-vähem omal jõul . Täpseid andmeid metsavendade arvust mõistagi pole. Üldiselt arvestatakse 25.000 - 35.000 metsavennaga , kellest 12
annaabi.ee 
