Monospermia kindlustamine imetajatel pärisimetajatel jõuab üheaegselt munarakuni mitusada kuni tuhat spermi. Monospermia tagamine 1) esimese spermi lähenemisel membraanile, sopistub membraan osaliselt spermi poole. 2) esimese spermi kokkupuutel membraaniga muutub membraani laeng muutub, tagab selle, et teised ei saa siseneda. Seda muutunud laengut suudab hoida 1 minuti. 3) minuti jooksul tekib munaraku membraani alla kortikaalplaat. Pärisimetajatel läheb munarakku vaid spermi pea. Kahe spermi sisenemisel imetaja munarakku tekib arenguhäire, mis lõpeb iseenesliku abordiga. Viljastumine inimesel Koht: munajuha laienenud osas. Spermide viljastumisvõime: naise suguteedes tavaliselt 48, maksimaalselt 72 h. Munaraku viljastumisvõime: tavaliselt 24 h, maks 36-48 h. Viljastumiseks vajalike spermide hulk munaraku läheduses: umbes 103-4. Viljatus inimesel ..
sobimatus. d) 10% ei teagi mis viga on. · Viljastus protsess inimestes: 1) munarakuni peab jõudma 100des spermi, siis inimene viljastub. Vajalik, et munaraku kest muuta läbitavaks. 2) Munarakku tungib üks sperm. 3) Monospermia:blokeerimisreaktsioonis on olemas 2 staadiumi: I. kiire/ajutine, niikui esimene sperm on läbi läind muutub laeng millisekundites, mida hoiab ta minuti. Siis moodustub kortikaalplaat, millest teised spermid läbi ei saa. Ontogenees ehk isendi areng Suguliselt paljunevalt loomade näitel seletame! I Embrüonaalne etapp(viljastumine väljustumine lootekestadest) II Postembrüonaalne etapp (koorumine, sündimine surm) Lõigustumine · on eriline rakkude jagunemis viis, mis on omane vaid embrüonaalse arengu etappe. · Jaguneb kaheks: a) Sünkroonne, kõik rakud ühel ajal, rakkude kasvu ei toimu, rakkude arv
4. aktiveeritakse munarakk edasiseks arenguks. Viljastumine inimesel : 1. toimub munajuha laienenud osas. 2. Sugurakkude viljastumise võime (munarakk säilib 1 ööpäev, sperm säilib kuni 72 tundi. 3. viljastumise toimumiseks peab munarakku korraga "ründama" sadu sperme. 4. monospermia tagatakse kahe mehanismiga : a) pärast esimese spermi sisenemist muutub munaraku membraani laeng. b) pärast viljastumist tekib spermidele läbipääsmatu nn. kortikaalplaat. 5. kui üks munarakk viljastatakse 2 spermiga tekib 3n ja toimubiseeneslik abort. 6. kunstlik viljastamine: a) kehasisene - (kui on vähe sperme või on sperma nõrgalt aluseline ja naise suguteed happelised) Sondiga viiakse mehe sperma munajuhasse. b) kehaväline - (kui probleem on munajuhade läbimõõdus) Hormoonidega kutsutakse esile polüovulatsioon. Munarakud lastakse välja. Kunsttingimustes (in vitro - klaasis) tehakse viljastamine. Viljastatakse palju munarakke.
annaabi.ee 
