oleme väga kontsentreeritud majandusega riik. Riik peaks rohkem investeerima maakohtadesse ja väikelinnadesse, et loodaks uusi töökohti.Maakohtades elab järjest enam omavalitsusi, kus 50% nende halduasalal elavatest inimestest on pensionärid ja nad peavad ise selle kõigega toime tulema. Maapiirkondadesse ja väikelinnadesse tuleks viia riigiasutusi, omavalitsused peaksid kutsuma noori peresid elama maale,looma neile soodsad tingimused maja- või korteriostuks,võimaldada korralikud lapsehoiukohad jne. Arenda da maakonnakeskustes välja kaugtöökeskused ja aidata neisse leida rahvusvaheliste ettevõtete tugiteenuste üksusi.Kaaluda võimalusi anda maksusoodustusi eksportivale ettevõttele, kes viib oma tootmisüksuse ääremaale.Sest väjaränne on minu meelest 2-suunaline:toimub väljaränne maapiirkondadest linnadesse või teistesse riikidesse Et ka haritud inimesi massiliselt välja ei rändaks( arstid, õpetajad, spetsialistid), tuleks palku
on kohustuste käendajaks sellistele juriidilistele isikutele, milles võlgnikul on osalus või mille tippjuhina ta töötab. Kui ettevõte, mille käendajaks on ettevõtte juht, läheb pankrotti ja ettevõtte varast võla tasumiseks ei piisa, võib võlausaldaja esitada kohtule avalduse kuulutada ettevõtte juhi suhtes välja füüsilise isiku pankrot.4 Füüsiline isik võib maksejõuetuseni jõuda ka näiteks siis kui ta ei tasu õigeaegselt isikliku sõiduauto liisingu- või korteriostuks võetud laenumakseid või tal on tekkinud võlgnevused maamaksu tasumata jätmisest. Võlgnevused ei kao, vaid suurenevad ning olukord ei paista tulevikus paranevat.5 Juriidilise isiku puhul saab näiteks tuua olukorra, kus ettevõtja ei suuda õigeaegselt tasuda saadud kauba või teenuse eest oma äripartneritele, täita võetud kohustusi pankade ees või võlgnevused tekivad maksuameti ees tasumata maksude näol.6