Eetiliselt majahaldaja ja kindlustusfirma teha ei tahtnud. TESTID: 1. Ema- test : kui korteriomanikud räägivad sellest situatsioonist oma sugulastele, siis nad kohe ütlevad, et omanikud teevad kõiki õigesti. Korteriomanikud ei pea üldse maksma, sest nemad ei ole üldse süüdi ning veel maksavad kindlustusfirmale. Aga mitte keegi ei soovi maksma. 2. TV- test : kui korteriomanikud räägivad sellest televisioonis, ma arvan, et kõik inimesed ütlevad, et korteriomanikul olid kõik õigused niimoodi teha ja tegidki kõik õigesti. Süüdjad peavad maksma ja vastutama oma tegemise eest. 3. Lõhna- test : kõik see situatsioon on väga ebameeldiv ja mitte ilus. Inimesed on süüdi (majahaldaja) või et vältida sellist situatsiooni korteriomanikud maksavad kidlustusfirmale raha. Aga kui situatsioon tekkib, mitte keegi nendes ei taha teha nende tööd, ehk maksma. 4. Teise nahas olemise test – mina arvan, et kui keegil oli varem selline situatsioon, nad
Positiivse otsuse korral, asendab kokkulepet kohtuotsus. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada (§ 73 lg 1). Korteriomandi võõrandamise puhul puudub teistel korteriomanikel (nagu seda on kaasomandi puhul) ostueesõigus (va kui tehingu või seadusega ei ole teisiti – vt järgmine slaid). KOS § 7. Korteriomandi käsutamise piirangud (1) Korteriomandit ei saa koormata hoonestusõigusega. (2) Korteriomanikul on korteriomandi ostu eesõigus ainult siis, kui ostueesõigus on tema kasuks seatud tehingu või seadusega. (3) Korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana. KOS § 13 lg 4 ja 5 – omandaja vastustus korteriomaniku kohustuste eest. Korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on
korteriomandid. · Korteriomandite registriosade sulgemise korral avatakse kinnisasja kohta uus registriosa. Kinnisasi jääb endiste korteriomanike kaasomandisse. Kaasomandiosa suurus on võrdeline korteriomanikule kuulunud korteriomandi kaasomandi mõttelise osa suurusega, kui korteriomanike kokkuleppel ei ole määratud teisiti. Kui korteriomandite registriosade sulgemine puudutab kolmandate isikute õigusi, ei või registriosi sulgeda nende isikute nõusolekuta. Korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana. 30. Korteriomandi käsutamine, kasutamine ja valitsemine KÄSUTAMINE · Korteriomand on vastavalt omandi üldpõhimõtetele vabalt võõrandatav ja koormatav. Suures osas kehtivad samad põhimõtted nagu kinnisasja koormamisel ja võõrandamisel üldiselt, on aga teatud erandid piirangute näol. · Korteriomandit ei saa koormata hoonestusõigusega. Korteriomanikul on korteriomandi
Positiivse otsuse korral, asendab kokkulepet kohtuotsus. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada (§ 73 lg 1). Korteriomandi võõrandamise puhul puudub teistel korteriomanikel (nagu seda on kaasomandi puhul) ostueesõigus (va kui tehingu või seadusega ei ole teisiti – vt järgmine slaid). KOS § 7. Korteriomandi käsutamise piirangud (1) Korteriomandit ei saa koormata hoonestusõigusega. (2) Korteriomanikul on korteriomandi ostu eesõigus ainult siis, kui ostueesõigus on tema kasuks seatud tehingu või seadusega. (3) Korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana. KOS § 13 lg 4 ja 5 – omandaja vastustus korteriomaniku kohustuste eest. Korteriomandi võõrandamisel vastutab selle omandaja võõrandaja sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutuste eest käendajana. Omandaja vastutus on
teisiti. Kokkuleppe vormiks võib olla - kodukord. Hoone kaasomandis oleva eseme taastamisväärtusest lähtuva kahjukindlustuslepingu sõlmimine. Remondifondi kogumine. Majanduskava koostamine. Korteriomanike üldkoosolek - käesoleva seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Valitseja kutsub korteriomanike üldkoosoleku kokku vähemalt üks kord aastas. Igal korteriomanikul on talle kuuluvate korteriomandite arvust sõltumata üks hääl. Kui korteriomand kuulub mitmele isikule, teostavad nad hääleõigust ühiselt ning nendel on mitme peale üks hääl. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Valitseja nimetamine ja tagandamine - valitseja nimetamise ja tagandamise otsustavad korteriomanikud häälteenamusega. Valitseja võib nimetada ametisse kuni viieks aastaks
annaabi.ee 
