Iga võlgnik, kes on oma osa täitnud vabaneb kohustisest, st kohustis tema ja võlausaldaja vahel lõppeb. Teiste võlgnike võlaosade eest osakohustise puhul ta aga ei vastuta. Kui ta on eksikombel võlausaldajale rohkem maksnud, kui tema osa, võib ta selle rohkem makstu tagasi nõuda, sest tegu on osakohustisega. Näiteks korteriomanikest võlgnikud kes ei maksa kommunaalmakseid on sellisel juhul osavõlgnikud siis ei saa tarnija võlgnikuks mitteolevatelt korteriomanikelt võlga välja nõuda. Solidaarvõlasuhtes peavad võlgnikud täitma kohustuse selliselt, et võlausaldaja võib igaühelt neist nõuda kohustuse täitmist täies ulatuses või osadena, kuigi kokku mitte rohkem kui korra tervikuna. VÕS § 63 Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra .Nt ühiselt eluruumi üürimine, kus üürnikud võlgnevad üüri solidaarvõlgnikena
vajalikke kooskõlastusi erinevate ametkondadega (päästeamet, tervisekaitseinspektsioon jne), projekti kinnitamine. Kohaliku omavalitsuse poole tuleb pöörduda juhtudel, kui kavatsus on muuta eluruumi kasutusotstarvet, ehitada olemasolevale külge, peale või alla, muuta fassaade. Ühistute ja korteriomanike ühisuste korral tuleb eluruumide renoveerimise planeerimisel, mis on seotud elamu ühisosa muutmisega, saada kooskõlastus teistelt korteriomanikelt (see puudutab näiteks ka hoone kandvatesse seintesse avade tegemist oma eluruumi sees). 5. Töövõtja leidmine, mis tööde suure mahu korral tuleks teha konkursi teel. Siinjuures on hoiatuseks, et kõige odavam pakkumine ei ole veel optimaalseim pakkumine. Sellele järgneb lepingu sõlmimine. Suur viga on töövõtja (kui selles küsimuses targema) poolt koostatud lepingule allakirjutamine enne kompetentse ja usaldatava ehitusjärelevalve spetsialisti kaasamist töösse
kandmises osalemine). · Samas on seaduses sätestatud ka korteriomandi võõrandamise kohustus seaduses sätestatud juhtudel ja korras. KASUTAMINE JA VALITSEMINE · Kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. · Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. · Olulisemad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul, mille kokkukutsumise ja korraldamise regulatsiooni kehtestab korteriomandiseadus. 31. Kasutusvaldus (mõiste, tekkimine, lõppemine, kasutusvaldaja õigused/kohustused) PIIRATUD ASJAÕIGUSED: SERVITUUDID REAALKOORMATISED HOONESTUSÕIGUS OSTUEESÕIGUS SERVITUUDID- Olemus kasutusõigus. Sarnaneb üüri/ rendilepingule, kuid on
ärahoidmiseks vajalikke meetmeid; 5) esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 loetletud õigusi ja kohustusi ei saa korteriomanike kokkuleppega piirata. (4) Valitseja säilitab korteriomanike vara muust varast eraldi. Vahendite käsutamise võib üldkoosoleku otsusega seada sõltuvusse korteriomanikust või kolmandast isikust. (5) Valitseja võib korteriomanikelt nõuda volikirja andmist. Volikirjale kirjutavad alla käesoleva seaduse § 18 lõikes 6 sätestatud isikud või teeb seda üldkoosoleku poolt volitatud isik. 15. Mis on erastamisseaduse järgi erastamise objektid? Kes korraldab erastamist ja millised on erastamise viisid? Erastamise objekt (edaspidi erastatav vara) on: 1) riigi omandis olev vara, sealhulgas aktsiad või osad ning äriseadustiku (RT I 1995,
annaabi.ee 
