Kinnistu, mille oluliseks osaks on elamu, kasutuskorra kokkulepe peab olema sõlmitud kõigi kaasomanike kokkuleppel notariaalses vormis ja kantud kinnistusraamatusse. Kokkuleppe mittesaavutamise korral võib pöörduda kohtusse. Positiivse otsuse korral, asendab kokkulepet kohtuotsus. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada (§ 73 lg 1). Korteriomandi võõrandamise puhul puudub teistel korteriomanikel (nagu seda on kaasomandi puhul) ostueesõigus (va kui tehingu või seadusega ei ole teisiti – vt järgmine slaid). KOS § 7. Korteriomandi käsutamise piirangud (1) Korteriomandit ei saa koormata hoonestusõigusega. (2) Korteriomanikul on korteriomandi ostu eesõigus ainult siis, kui ostueesõigus on tema kasuks seatud tehingu või seadusega. (3) Korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana.
Kinnistu, mille oluliseks osaks on elamu, kasutuskorra kokkulepe peab olema sõlmitud kõigi kaasomanike kokkuleppel notariaalses vormis ja kantud kinnistusraamatusse. Kokkuleppe mittesaavutamise korral võib pöörduda kohtusse. Positiivse otsuse korral, asendab kokkulepet kohtuotsus. Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada (§ 73 lg 1). Korteriomandi võõrandamise puhul puudub teistel korteriomanikel (nagu seda on kaasomandi puhul) ostueesõigus (va kui tehingu või seadusega ei ole teisiti – vt järgmine slaid). KOS § 7. Korteriomandi käsutamise piirangud (1) Korteriomandit ei saa koormata hoonestusõigusega. (2) Korteriomanikul on korteriomandi ostu eesõigus ainult siis, kui ostueesõigus on tema kasuks seatud tehingu või seadusega. (3) Korteriomanikul ei ole õigust nõuda temale kuuluva kaasomandiosa eraldamist reaalosana.
5. registripublitsiteet; 6. tsiviilkäibe vajadused. Kahtlusteta vastab korteriomanik ühisus kõikidele eelloetletud kriteeriumitele: puudub contra legem olukord, korteriomanike ühisusel on olemas kindel struktuuriline ülesehitus, korteriomanike ühisus osaleb tsiviilkäibes valitseja kaudu, valitsemisvara näol on olemas vastutusvara, kinnistusameti kannete kaudu on olemas registripublitsiteet, ning esineb ka tsiviilkäibes osalemise vajadus. Siiski esineb korteriomanikel ka terve rida puuduseid, mis takistavad teda pidamast täielikult õigusvõimeliseks. Eelkõige tuleb selleks põhjusteks lugeda asjaolu, et korteriomanike ühisuse kohta puudub TsÜS-is üldregulatsioon, aga samuti registrikande, asukoha ja nime puudumine. Seega saab asuda seisukohale, et korteriomanike ühisuse näol on tegu osalist õigusvõimet omava subjektiga.Korteriomanike ühisuse õigusvõime suurimaks puuduseks tuleb
annaabi.ee 
