Pooltel on soov luua juriidiline isik ja selle tegevuse eesmärgiks on ühele poolele kuuluva maja renoveerimine ja kasutamine hiljem erinevate sotsiaalvaldkonna programmide läbiviimiseks,mis valdavalt saavad rahastamist kas riigi,KOV poolt või Euroopa vastavatest fondidest. Millist liiki juriidilist isikut oleks mõistlik asutada ja miks? On mõistlik luua korteriühistu (KÜ), kuna vastavalt Korteriühistuseadusele § 2. Korteriühistu mõiste l 1 räägib, et korteriühistu on korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28, 426) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Samuti sarnase tähendusega on Korteriühistuseadus § 2. Korteriühistu mõiste l 2 - Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike
1.2. Töö objekt Töö objektiks on korterelamu aadressiga ..... Kinnistu pindala on 3181 m2, ehitise alune maa 290 m2, õuemaa 3181 m2 ning maa majandamise sihtotstarve on elamumaa 100%. Korterelamus on 3 kahetoalist, 6 kolmetoalist ja 3 neljatoalist korterit. (Eesti riiklik ehitisregister) Korterelamu korruste plaane ei olnud käesoleva töö teostamise käigus võimalik leida. 3 2. Töös kasutatavad terminid Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. (Riigiteataja) Maakataster: Maa-ameti juures peetav maakataster on tehniline register: selles kajastuvad maamõõtmise tulemused, andmed maa loodusliku seisundi, väärtuse ja tegeliku kasutamise kohta. Katastriandmed on esitatud ka kaardi kujul
adressaat. Päästeseadus § 285. Riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku ettekirjutus (1) Riikliku tuleohutusjärelevalve ametnik võib teha isikule, kes oma tegevusega põhjustas tuleohu või kelle omandist tuleoht lähtub, ettekirjutuse: 1) tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks; 2) tuleohu vältimiseks või kõrvaldamiseks; Korteriühistuseadus § 2. Korteriühistu mõiste (1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. 5. K. on Vene Föderatsiooni kodanik, kellel puudub Eestis elamiseks õiguslik alus ja kellele pole võimalik ka seadustamisettekirjutust teha. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi K-le 17.12.2009 lahkumisettekirjutuse, millega kohustati K-d hiljemalt 18.02
mitteeluruumid ning nende ruumide juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning millega on ühendatud mõtteline osa hoonestusõigusest, mille juurde korter kuulub. Korteriomandi esemeks oleva maatüki mõttelise osa kohta käivad sätted kehtivad korterihoonestusõiguse esemeks oleva hoonestusõiguse mõttelise osa kohta. 2. 5. Korteriühistu Korteriühistuseadus Vastu võetud 27. juunil 1995.a. Korteriühistu - on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korteri- hoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine.
MTÜ liikmeline, SA-l ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, asutajad vaid doonoriteks, ei tegele juhtimisega. 69. Milliste mittetulundusühingute kohta kehtivad eriseadused? Lisaks mittetulundusühingute seadusele reguleeritakse eriseadustega (MTÜS on nende suhtes üldnormiks), näiteks: 1) korteriühistud - korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine; 2) erakonnad ehk parteid - erakonnaseaduse § 1 lg näeb ette, et erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine;
annaabi.ee 
