0,95 0,98 P(B1/A) = 0,9973. 0,95 0,98 0,05 0,05 1.8 Bernoulli valem. Da tõenäosus, et n sõltumatu katse korral toimuks sündmus A täpselt m korda. Olgu igal üksikkatsel sündmuse A toimumise tõenäosus konstantne suurus P(A) = p. Seega vastandsündmuse A toimumise tõenäosus 1 – p = q. Tähistame otsitava tõenäosuse Pm,n. Sellise tõenäosuse arvutamine on võimalik liitmis- ja korrutamisteoreemi abil, kuid katsete arvu suurenedes on arvutused väga töömahukad. Nendest valemitest lähtuvalt on aga võimalik tuletada arvutusi lihtsustav Bernoulli valem: n! Pm , n C nm p m q n m p m q nm . m!(n m)! Näide: Telestuudios on 6 kaamerat. Tõenäosus, et kaamera on teatud ajamomendil sisse lülitatud, on 0,72
19. Täistõenäosuse valemi leidmine. A= A ∩ H 1 ∪ A ∩ H 2 ∪ … ∪ A ∩ H n ehk kuna tegu on üksteist välistavate sündmustega, n P ( A )=P ( A ∩ H 1 ) + P ( A ∩ H 2) + …+ P ( A ∩ H n ) ehk P ( A )=∑ P( A ∩ H i ) , i=1 kasutades seejuures iga liidetava juures korrutamisteoreemi, saame valemi n P ( A )=∑ (P ( H i ) ∙ P ( A|H i ) ) mida nimetatakse täistõenäosuse valemiks. i=1 20. Bayesi valem ja tema tähendus. Bayesi valem näitab tinglikku tõenäosust P(H k|A), et sündmus A toimus just nimelt P(H k )∙ P (A∨H k ) P ( H k| A )= n sündmusega Hk. ∑ (P ( H i) ∙ P ( A|H i ) ) i=1 DISKREETNE JUHUSLIK SUURUS 21. Mis on juhuslik suurus?
annaabi.ee 
