Viimase allikateks on inimesed, elektriseadmed, elektrivalgustus, päikese-kiirgus. Piltlikult öeldes küttega kaetakse soojuskaod välisõhu temperatuurist kuni tasakaalutemperatuurini tB Infiltratsiooni erisoojuskadu Infiltratsiooni erisisoojuskadu sõltub hoone õhulekke arvu suurusest (m3/(h*m2) Infiltratsiooni erisisoojuskadu sõltub hoone köetava karbi välispiirete pindalast Infiltratsiooni erisisoojuskadu sõltub hoone korruselisusest Soojusjuhtivus Mida väikesm on soojustakistus seda suurem on soojusjuhtivus Välisseina soojusjuhtivus elamute puhul on soovitatavalt alla 0,22 W/m2*K Hoone kütteenergia kulu Hoone kütteenergia kulu sõltub hoones hoitavast siseõhutemperatuurist ning piirkondlikust temperatuurilisest välistemperatuuride kestvusest võrreldes arvutusliku siseõhutemperatuuriga Sõltub hoone erisoojuskadudest ning vabasoojuskoormustest
· § 34. Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem · Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem peab olema: 1) hoonetes, mis ületavad §-s 33 nimetatud arvulisi näitajaid; 2) IV kasutusviisiga hoonetes, mille pindala on üle 300 m 2; 3) V kasutusviisiga hoonetes, mille pindala on üle 750 m 2 ; 4) VI ja VII kasutusviisiga ehitistes, kus sõltuvalt ehitises toimuva tegevuse iseloomust, ehitise korruse pindalast, korruselisusest või muudest põhjustest tingituna on kasutajate turvalisus vähene, kusjuures päästetööde alustamine ei ole tagatud hiljemalt 10 minutit pärast tulekahju algust. · § 35. Automaatsed tulekustutussüsteemid · (1) Automaatne tulekustutussüsteem peab olema: 1) ehitistes, kus tuletõkkesektsioonid asuvad läbi kolme või enama korruse, välja arvatud tuletõkkesektsioonina rajatud tule- ja suitsukindel trepikoda; 2) mitme korrusega keldrites;
kergendamiseks ning varakahjude piiramiseks olema jaotatud tuletõkkesektsioonideks. Tuletõkkesektsioonid moodustatakse korruste kaupa pindala järgi ehitise kasutamisotstarbe järgi. Tuletõkkesektsioonid eraldatakse omavahel tuletõkkekonstruktsioonidega, mis on ette nähtud tule leviku tõkestamiseks või tule ja suitsu piiramiseks. Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusaeg sõltub hoone tulepüsivusklassist, põlemiskoormusest ja korruselisusest. Tuletõkkekonstruktsioonis oleva ukse, akna ja muu väiksema avatäite ning tuletõkkekonstruktsioone läbivate tehnosüsteemide tulepüsivusaeg peab olema vähemalt pool tuletukke konstruktsioonile ettenähtud ajast. Tuletõkkekonstruktsioone läbivad tehnosüsteemid ei tohi suurendada suitsu ja tule levikut. 10 Tulemüür
hallitusseeni alla 150 PMÜ/m3, mis on väga hea tulemus. See tulemus seondub hästi ka leiuta proovide suure arvuga puitkorterelamutes. Korteriõhus lendlevate seente hulk ei ole küll otseselt seotud pindadel olevate seente hulgaga (määrab pindade niiskussisaldus), kuid mingi korrelatsioon siiski avaldub. Kiviseintega korterelamute õhus olevate 171 hallitusseente sagedus kõigub väga erinevates piirides ning sõltub veel hoone korruselisusest, mida puitkorterelamute juures ei täheldatud. Peamiseks põhjuseks, miks puitkorterelamutes on õhu hallituseoste sisaldus väiksem, võib pidada asjaolu, et kriitilisi külmasildu oli puitkorterelamutes võrreldes suurpaneel- või telliskorterelamutega oluliselt vähem. Seeneeoste koguhulga võrdlus korteriõhu keskmisest temperatuurist olulist korrelatsiooni ei andnud. Temperatuurist olulisemalt mõjutab hallituste kasvu suhteline niiskus (niiskuslisa (vt. Joonis 9.11 vasakul), (vt. Joonis 9
annaabi.ee 
