● Mittekandvad siseseinad ei kanna küll vahelagedelt tulevat koormust, kuid võivad olla tuletõkkeseinteks (kahe korteri vahel või mujal erinevate tuletõkkesektsioonide vahel), hoone jäigastavateks konstruktsioonideks ja tagamaks helipidavust. ● Puit on põlev materjal. Seetõttu ilma täiendava kaitsekihita (krohv, TEP-plaat, kipsplaat) ei taga katmata puitsein piisavat tulepüsivust (EI 30: 1–2-korruselistel elamutel, EI 60: 3−4 korruselistel elamutel). ● Palkseina puhul võib kandevõime arvutustes arvestada puidu söestumiskiirusega, kuid suitsugaaside läbivuse tõttu ei saa ka katmata palksein olla tuletõkkeseinaks. Vundamendid ja soklid Vundamendid ja soklid ● Uuritud elamute vundamendid ja keldriseinad olid valdavalt laotud looduskivist, konkreetne materjal vastavalt kohalikule kätte- saadavusele: paas või raudkivi. ●
Kuuluvad ka osad 1-kuni 2-korruselised hooned, mis inimeste arvu piirangu tõttu ei mahu TP-2 klassi alla. - TP2-klassi ehitist võiks iseloomustada kaitsevooderdusega puithoonena. Ehitis on üldjuhul 12- korruseline, erandiks on elu- ja büroohoone, mis võib olla ka kolme või nelja korruseline. Kasutusviis ja inimeste arv on piiratud. Maksimaalkõrgus 9 m, elu- ja büroohoonetel 14 m. 74 Kandetarindite minimaalseks klassiks on 1-2-korruselistel R30, kõrgematel R60. Kandetarindeid võib teha põlevast ehitusmaterjalist. Eriomadus on ranged nõuded sisepindale. - TP3-klassi ehitised on põhiliselt puithooned, aga samuti tule toime vastu kaitsmata metallhooned. Nende hoonete kandetarindite tuleohutust ei normeerita, hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on 9 m, ühe-korruselised lao-, tööstus- ja põllumajandushoonetel 14 m. See on väikseima tuleohutusega ehitiste klass. Piiratud on nii suurus, kasutusala kui ka inimeste arv.
Kuuluvad ka osad 1-kuni 2-korruselised hooned, mis inimeste arvu piirangu tõttu ei mahu TP-2 klassi alla. - TP2-klassi ehitist võiks iseloomustada kaitsevooderdusega puithoonena. Ehitis on üldjuhul 12- korruseline, erandiks on elu- ja büroohoone, mis võib olla ka kolme või nelja korruseline. Kasutusviis ja inimeste arv on piiratud. Maksimaalkõrgus 9 m, elu- ja büroohoonetel 14 m. 74 Kandetarindite minimaalseks klassiks on 1-2-korruselistel R30, kõrgematel R60. Kandetarindeid võib teha põlevast ehitusmaterjalist. Eriomadus on ranged nõuded sisepindale. - TP3-klassi ehitised on põhiliselt puithooned, aga samuti tule toime vastu kaitsmata metallhooned. Nende hoonete kandetarindite tuleohutust ei normeerita, hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on 9 m, ühe-korruselised lao-, tööstus- ja põllumajandushoonetel 14 m. See on väikseima tuleohutusega ehitiste klass. Piiratud on nii suurus, kasutusala kui ka inimeste arv.
trepikoda olema mittepõlevast materjalist tuleohutuse eesmärgil. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. Trepikojas peab olema päevavalgus. Kuni viiekorruselises hoones peab olema trepikojast pääs katusele või pööningule soojustatud tulekindla luugi kaudu min. mõõtmetega 60 x 80 cm, mis on varustatud kohtkindla redeliga. Samamoodi peab pääsema eramu teiselt korruselt kasutamata pööningule. Üle 5-korruselistel hoonetel tuleb viia trepp katusele või pööningule. Treppe kaldega üle 750 nimetatakse redeliteks. Redelil peab olema piire kõrgusel üle 1,8 m, redeli maksimaalne lubatud pikkus on 7,8 m. Kui tulekahju korral kasutatakse avariiväljapääsuna välisseina külge kinnitatud avariitreppi, siis selle kalle ei tohi olla üle 450 ja laius alla 90 cm. Trepi käsipuu kõrgus ruumi kõrgusel üle 4 m peab olema 100 cm, käsipuu pulkade vahe mitte üle 11 cm (väikelaste kukkumisoht).
säästlikumaks muutmisele. 8 ELUASE NÕUAB HOOLT ÜLDIST Eesti elamufondist moodustavad elamispinna järgi peaaegu 1/3 väikeelamud ja 2/3 paljukorruselised korterelamud. Tehtud uuringute alusel on väikeelamute keskmine vanus rohkem kui 50 aastat, suurpaneelelamutel keskmiselt 30 aastat. Muude korruselamute vanus kõigub väga suurtes piirides. Nii on suurel osal Pelgulinnas, Kalamajas, Kassisabas, Koplis ja mujalgi asuvatel 23-korruselistel puitelamutel vanust ligi 100 aastat. Peale taasiseseisvumist 90ndate alguses langesid Eesti ehitusmahud terveks kümnendiks rohkem kui viisteist korda. Põhjuseid ehitusmahtude vähenemiseks oli mitmeid, alustades üleminekuperioodiga seotud ebakindlustest ja ehituse finantseerimisraskustest ning lõpetades erastamis- ja kinnistamisprotsesside aegluse ning erastamisega seotud omandivaidlustega. Madalseisak jätkus ka 2000ndate alguses.
Seinte omavaheline sidumine tagab selle, et palksein ei vajuks keskelt välja. Mittekandvad siseseinad ei kanna küll vahelagedelt tulevat koormust, kuid võivad olla tuletõkkeseinteks (kahe korteri vahel või mujal erinevate tuletõkkesektsioonide vahel), hoone jäigastavateks konstruktsioonideks ja tagamaks helipidavust. Puit on põlev materjal. Seetõttu ilma täiendava kaitsekihita (krohv, TEP-plaat, kipsplaat) ei taga katmata puitsein piisavat tulepüsivust (EI 30: 1–2-korruselistel elamutel, EI 60: 34 korruselistel elamutel). Palkseina puhul võib kandevõime arvutustes arvestada puidu söestumiskiirusega, kuid suitsugaaside läbivuse tõttu ei saa ka katmata palksein olla tuletõkkeseinaks. Kuna mittekandvad siseseinad võivad olla hoone jäigastavateks konstruktsioonideks, tuleb suhtuda ettevaatlikult nende lammutamisse või nendesse avade tegemisse. Algselt mittekandvaks projekteeritud siseseinad võivad olla muutunud aja jooksul kandvateks,