· Nõutud esmased tulekustutusvahendid · Nõutud automaatne tulekahjusignalisatsioon · Nõutud tõhustatud tulekustutusvahendid min veevooluhulgaga 2,5l/sek IV tulekaitsetase · Nõutud esmased tulekustutusvahendid · Nõutud automaatne tulekahjusignalisatsioon · Nõutud tõhustatud tulekustutusvahendid · Nõutud automaatne tulekustutussüsteem Ehitise tuleohutuse määramine · VV määruse nr 315 täpsustus TP klassi kohaldamisel: TP2 1 korruselisena kuni 18m kõrgus ja 2 korruselisena kuni 8,5m kõrgus. · Ühekorruselises hoones on vähesel määral (max 15% I korruse kogupindalast kuid kuni 200m2) paigutatud ruume, loetakse hoone 1 korruseliseks. · Üle 50m2 teise korruse pindala puhul, kui seal on töökohad, peab lahendama evakuatsiooni vastavalt kahekorruselisele hoonele. · Üldjuhul peab hoone iga korruse tasandilt olema vähemalt kaks teineteisest sõltumatult asetsevat evakuatsioonipääsu. 1 pääs otse
Projekteeritud õhepereelamu on tüüpne, samas on võimalik teha mõningaid muudatusi arvestades hoone tulevast asukohta. 1.2 Asendiplaaniline lahendus Krundi suurus on 1376 . Elamu +-0,000 kõrguseks valida kõrgus 65,55m. Lisaks on krundile ette nähtud garaaz-puukuur, mille +-0,000 kõrguseks valida 65,55 m. Hoone fassaad on suunatud lõuna poole. Krunt on piiratud lippaiaga. 1.3 Arhitektuurne lahendus Eramu on 1-korruselisena, ilma keldrita kivimaja. Esimesel korrusel paiknevad tuulekoda, esik, elutuba, TV-nurk, kaks magamistuba, avatud köök, WC-vannituba, saun ja puhkeruum. Siseseinad viimistletakse kuivades ruumised krohvi ja värviga. Seinte välisviimitlus tehakse heleda krohviga. Katuse kalle on 20°. Katus kaetakse pruuni plekiga. 1.4 Konstruktiivne lahendus 1.4.1 Vundament ja alusmüürid Majale ehitatakse betoonvundament laiusega 250 betoonist C20/25. Armeerimiseks
aasta sügisel. Kriku ametlik taastamine algas 7.aprillil 1990. aastal. Tori kirik otsustati taastada mälestusmärgina kõigile Teisa maailmasõja ohvritele. 1990-1995. aastatel hoone karp suleti; 1992. sai kirik raudbetoonvöö ja katusekandjad; 1993. aastal paigaldati tornikiiver ja 02.mail 1993. pühitseti uus kirikukell(Lisa 2), mis valati Rootsis Singaturis. 1994. aastal ehitati kirikule katus ja valmis veskikividest altar(Lisa 3). 1996. aastal taastati käärkamber kahe korruselisena ning kirik sai pronksist altariristi. 1997-1998 toimusid sisetööd. 1999. sai kirik uue kella ja altarivõre põlvituspinkidega. 2000. aastal toimusid sisetööd. Jüripäeval, 23.aprillil 2001. aastal pühitseti kirik Eesti sõjameeste Mälestuskirikuks ja kogudus sai Püha Jüri pühaku nimetuse. Kõiki taastamistöid on juhtinud Tori Muinsuskaitse Seltsi esimees Jüri Kask. 4 Kiriku taastamise eesmärk
annaabi.ee 
