Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"korruselamutel" - 3 õppematerjali

Kaitsemaandamine
12
docx

Kaitsemaandamine

maandustakistuse arvutamisel maandusjuht arvestamata ja loetakse maandustakistus võrdseks maanduri valgumistakistusega. Maandustakistuse lubatavuse täpsemaks kontrolliks arvutatakse rikkel tekkiv maandusvool (mis on võrreldes kaitsejuhis kulgeva vooluga suhteliselt väike) ja selle järgi maanduspinge, mis ei tohi olla suurem kui 50 V. Olenevalt pinnasest ja hoone suurusest on ühepereelamute vundamendimaanduse maandustakistus enamasti vahemikus 2 kuni 10 W, korruselamutel 1 kuni 5 W. Vundamendimaandust saab kasutada ka vai- ja plokkvundamentide korral. Sel juhul on maanduselektroodideks vaiade ja plokkide sarrused, mis peavad olema varustatud väljaviikudega ja mis tulevad omavahel nt. ribateras-ühendusjuhtide abil kokku ühendada. Olemasolevatel hoonetel ei ole paigaldisemaandust sageli üldse olemas.

Füüsika → Elektriõpetus
32 allalaadimist
Energiasääst kortermajas
52
pdf

Energiasääst kortermajas

Peale veepidavuse on katuslagede korral väga oluline ka nende piisav soojuspidavus. Aastakümneid olid meil valdavateks katusekattematerjalideks: lamekatustel (katuslagedel) ruberoid ja kaldkatustel laineline eterniit. Mõlema materjali kvaliteedi tase on kõigile hästi tuntud. Korruselamutel ei saa lekkiv katus olla ainult viimaste korruste elanike probleem, sest läbijooksev vesi kahjustab hoonet tervikuna. Korterelamute elanikud on olukorra tõsidusest õieti aru saanud ja nagu praktika näitab, on katuste remont olnud üks esimesi töid hoone piirete korrastamisel. Kui kapitaalselt katuse

Füüsika → Füüsika
57 allalaadimist
KINNISVARA HALDAMINE
214
doc

KINNISVARA HALDAMINE

Renoveerimisel tuleb meeles pidada, et hoone piirded, küttesüsteem ja ventilatsioon moodustavad ühtse terviku. Ehituskonstruktsioonid Hoone energiatarbe analüüs. Paigaldada soojussõlmed ja soojamõõturid. Energiakulu mõõtühikuks kWh/m2 kohta aastas. Välisseinte üld- ja soojustehniline iseloomustus. Korrusmajad vajavad lisasoojustamist. Sobilikud materjalid – mineraalvillplaadid või mullpolüstüreen-plaadid 70-120 mm paksusega. Korruselamutel on see sobilik akendeta otsaseinte puhul. Fassaadil aga akende renoveerimine. Katuste ja katuslagede soojustehniline hinnang. Meie kliimas on esiteks vaja tagada vettpidav katus koos hästi toimiva vee- eemaldus süsteemiga. Lamekatused vajavad lisasoojustamist. Vanale katusekattele uue kihi pealekleepimine on ajutine hädaabinõu. Uue kaldkatuse ehitamine on üks optimaalseim lahendus. Lisasoojustuse tegemise tasuvus aeg jääb alla 10 aasta. Ruumide sisekliima

Haldus → Kinnisvara haldamine
204 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun