Tekkisid nn elamukooperatiivid ühistud, mis uusi elamunaabruskondi haldasid. Korterelamud ja kõrghooned pargimaastikus olid modernistliku linnaehituse ideaali alustaladeks. Walter Gropius väitis 1920 aastal, et 12 korruseline kortermaja annab palju efektiivsema pinnakasutuse kui perimetraalne ehk karree-hoonestus (kõnnitee servas paiknevad kinnise siseõuega hoonestus) sama suurel maa-alal. Ta arvutas ka välja korruselamute vahekaugused, millisel juhul kõik korruselamus olevad korterid saavad nautida päikesevalgust oma toas. 22. II keskkonnakriisi positiivsed tulemused linnaplaneerimisele. · Selleks et välja selgitada ja säilitada väärtusi, mida esindavad vanemad linnaosad, hakati välja töötama mitmesuguseid asula- ehk paigaanalüüsi metoodikaid (ka Eesti keskkonnastrateegia üks eesmärke kaasajal) · Terviklik lähenemine võeti kasutusele kogu linna arengu planeerimisel ja linnaruumi analüüs
kuid ühtne on see, et need pinnad on enamvähem horisontaalsed ja sellisel pinnal on lihtne teha lisasoojustust. Pealegi tuleb meeles pidada, et lae all on kõige kõrgem ruumi temperatuur ja sealt läheb seetõttu rohkesti küttesooja kaduma. Teiseks on väga tähtis küttesüsteemi tasakaalustamine korruselamus või katla vahetamine eramus moodsa kõrge kasuteguriga katla vastu. Nimetatud ettevõtmine võib vähendada küttekulu kuni 30%. Teatavasti nõuab siseõhu temperatuuri tõstmine 1 oC võrra ligi 5% küttekulu suurenemist. Tasakaalustamata küttesüsteemi puhul tuleb kütte intensiivsust
annaabi.ee 
