Nuge on võimalik valmistada paljudest erinevatest materjalidest, millest kõigil on oma head ja halvad küljed. Süsinikteras, mis on raua ja süsiniku sulam, on küll terav ja korduvalt teritatav, kuid kahjustatav rooste poolt. Roostevaba teras on raua, kroomi, vahel nikli ja molübdeeni sulam, kus on vähe süsinikku. Seda pole küll võimalik teritada nii teravaks kui süsinikterast, kuid see-eest on roostevaba teras väga vastupidav korrosioonile. Kõrge süsiniku sisaldusega roostevabasse terasesse on lisatud suurem kogus süsinikku, kavatsusega kombineerida süsinikterase ja roostevaba terase parimad omadused. Selline materjal ei kaota värvi ega roosteta ning säilitab tera teravuse. Kihilised noad on tehtud mitmest metallist, mis on paigutatud kihiti, kombineerides kõigi omadusi. Näiteks võib olla asetatud kõvem ja hapram süsinikteras kahe pehmema roostevaba terase kihi vahele. Kuigi sel juhul jääb tera siiski rooste poolt
rühma element. • Järjenumber on 13. • Aatommass 26,98154. • Sulamistemperatuur on 660˚C. • Keemistemperatuur 2060˚C. Füüsikalised omadused • Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall. • Värvus varieerub hõbedasest hallini. • Süttib raskelt. • Hea nähtava valguse ja infrapunakiirguse peegeldaja • Alumiinium on väga hea soojus- ja elektrijuht. Keemilised omadused • Alumiinium peab korrosioonile hästi vastu. • Korrosioonikaitse tõttu on alumiinium üks väheseid metalle, mis säilitab pulbrina oma hõbedase läike. • Alumiiniumi reageerimisel veega on võimalik toota vesinikku. 2 Al + 3 H2O → Al2O3 + 3 H2 • Alumiinium reageerib tõepoolest kiiresti õhus oleva hapnikuga. • Alumiiniumpulber reageerib kuumutamisel kergesti hapnikuga 4Al + 3O2 --->2Al2O3 • Hapetega reageerib alumiinium energiliselt. 2Al + 3H2SO4 ---> Al2(SO4)3 +3H2
maakoores (8,3% massist). Alumiinium on sedavõrd keemiliselt aktiivne, et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumi leidub umbes 270 erinevas mineraalis. Põhiliseks alumiiniumi maagiks on boksiit. Alumiiniumil on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiiniumil on metalli kohta märkimisväärselt väike tihedus ja hea vastupidavus korrosioonile. Alumiinium ja selle sulamid on olulised lennunduses ja muudes transpordisektorites. Kõige kasulikumad alumiiniumiühendid on oksiidid ja sulfaadid. Vaatamata alumiiniumi laiale levikule looduses ei ole teada ühtegi eluvormi, kes tarbiks alumiiniumi soolasid. Laia leviku tõttu on alumiiniumühendite bioloogiline kasulikkus siiani teadlaste huviobjektiks. Alumiinium Üldised omadused Keemiline valem Al Välimus Hõbehall, tahkis Füüsikalised omadused
sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: keemiline korrosioon ja elektrokeemiline korrosioon. Enamiks nõustub, et roostetamine teeb rohkem kahju kui head. Näiteks tänu korrosioonile võivad masinad lakata töötamast ja värvitud pinnad muutuvad koledaks. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Kõige ehmatavam võib olla, kui torud hakkavad seest roostetama ja välja voolab kraanist tumepruuni vett. On teada isegi juhtumeid, kus sild on kokku varisenud tänu korrosioonile-nt. ohios tuntud Hõbe sild. Selle kõige vältimiseks tuleks teostada õigeaegset
See, et teras oleks roostevaba, peaks ta sisaldama vähemalt 12 % kroomi. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsekiht. Lisaks kroomile saab korrosioonitõket täiustada selliste metallide abil, nagu nikkel, mangaan, titaan ja molübdeen. Üldiselt võib öelda, et roostevaba terase vastupanuvõime korrosioonile paraneb reeglina legeerivate elementide sisalduse suurenemisega. Kõige levinum roostevaba teras sisaldab 18% kroomi ja 9% niklit, sellist tüüpi teras suudab vastu panna korrosioonile õhus ja mageda vee keskkonnas, sellepärast on ka paljud potid noad, kraanikausi jms valmistatud just selliselt legeeritud terasest. Huvitav fakt: Kui 1990-ndate aastate alguses disainiti Rootsi kiirrongi, viis ASEA BROWN BOVERI AB läbi laiaulatusliku uurimuse, et leida parim materjal rongi vagunite kerede
Nugade teri on võimalik valmistada erinevatest materjalidest, igalühel neist on oma plussid ja miinused. Süsinikteras võib olla väga terav, hoida äärt hästi ja olla kergelt teritatav, aga on kergesti kahjustatav rooste ja plekkide poolt. Roostevabast terasest tera ei saa nii teravaks teha, kui süsinikterasest nuga, aga peab paremini korrosioonile vastu. Laminaat Libiseva teraga nuga terades kasutatakse mitut erinevat metalli, et panna kokku kihiline tera. Olenevalt materjalist, saab seda teha tugevamaks ja teravamaks. Titaan on metall, millel on hea kaalu-tugevuse suhe, on rohkem kasutuskindel ja paindlikum kui teras. Keraamilised terad on tugevad, haprad ja kerged. Noa tera püsib teravana aastaid ilma hoolduseta, kuid on kergesti purunev pillates kõvale pinnale
suureneb kiiresti, kui magneesiumi sisaldus on kõrge, töötemperatuur on kõrge ja tüve kõvenemine on väljendunud. 5XXX seeria sulamid võivad olla vastuvõtlikud lokaalsele korrosioonile, graanulitevahelisele korrosioonile ja pingekorrosiooni lõhenemisele. Töötlemise ajal teostatud kuumtöötlus võib teatud juhtudel stabiliseerida need sulamid (Vargel, 2020). Tabel 1
Metalli pinda surutakse kõvasulamist kuul ja jäljendi järgi arvutatakse kõvadus. Hb=P(jõud)/A(jäljendi sfääri pind) (N/mm2) · Löögitugevuse määramine Tulekindlus - teras ei sütti ega põle vaid kaotab oma tugevuse temp. tõusmisel üle 500 kraadi. Legeerterased - sisaldavad erinevaid lisandeid, mis parandavad terase omadusi. · Nikkel - suurendab tugevust, sitkust ja vastupanu korrosioonile. · Kroom - suurendab tugevust sitkust alandamata. Suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile. · Mangaan - Suurendab tugevust ja vastupanu korrosioonile. Vähendab väävli kahjulikku toimet, haprust. · Räni - Suurendab tugevust, säilitades sitkuse. Soodustab vetruvust. · Vask - Suurendab korrosioonikindlust. · Volfram - Annab väga kõva terase. ALUMIINIUM
...................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud................................................................................................2 Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks
Zn reageerimine tugevalt lahjendatult HNO3-ga: Zn graanulile lisatakse 0,5M HNO3 ning jäetakse mõneks ajaks seisma. Toimub reaktsioon. 4Zn + 10HNO3 = 4Zn(NO3)2 + NH4NO3 + 3H2O Siis eraldatakse lahus Zn graanulist. Lahusele lisatakse KOH lahust (4M, 6M) ning kuumutatakse gaasipõleti kohal. Eraldub gaasi, mis muudab märja universaalindikaatorpaberi sinakaks, mis tähendab, et tegemist on gaasiga, mis muutub veekeskkonna aluseliseks. NH3 + H2O = NH4+ + OH- Õhuhapniku mõju raua korrosioonile: Eelnevalt liivapaberiga puhastatud rauaplaadile viiakse umbes 1cm läbimõõduga lahuse tilk (3% Na2SO4, 0,1% K3[Fe(CN)6 ja 0,1% fenoolftaleiin). Õhuhapniku juurdepääsul toimub tilga ääreosades O2 redutseerumine ja tilga keskel raua oksüdeerumine: Katoodprotsess: O2 + 2H2O + 4e- = 4OH- Anoodprotsess: Fe = Fe2+ + 2e- Tekkinud Fe2+-ioonid reageerivad edasi K3[Fe(CN)6]-ga ja tekib Turnbulli sinine: Fe2+ + K3[Fe(CN)6] = Fe3[Fe(CN)6]2 + 3K+
Korrosiooniks nimetatakse metalli hävinemist metalli ja teda ümbritseva keskkonna vahelise keemilise või elektrokeemilise mõju tagajärjel. Korrosiooni iseloomu järgi võime jagada korrosiooniprotsessi kaheks: 1)Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta: 4Fe + 3O2 = 2Fe2O3 Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne. 2)Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks.
PAKENDAMINE 40% 46% pakkematerjalidest kasutatakse kilena, sellest 18% kottidena,27% moodustavad mitmesugused vormitud tooted ja 27% pudelid. Ameerika plastpudelite peale kulub aastas nii palju naftat,et selle eest saaks sõita 1,3mln autot. Kasutatakse, sest toit säilib kauem,on kerge ja turvaline. EHITUS 20% Isolatsioon-hoiab hästi sooja, väldib lekkeid, võimaldab majapidamistel energiat säästa. Vastupidavus korrosioonile Odav Minimaalne paigaldus ja hooldus Jätkusuutlik Tuleohutus TARBEKAUBAD 22% Jalanõud Riided Spordivahendid Muusikariistad Meditsiin-voolikud,proteesid,ravimipurgid,kapslid. ELEKTROONIKA 6% Kerge kaal Tuleohutus Vastupidavus-talub lööke,paindlik. Ressursitõhusus AUTOTÖÖSTUS 8% Plastdetailid kaaluvad 50 protsenti vähem kui sarnased komponendid, mis on valmistatud muudest
Korrosioon Korrosiooniks nim metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib: · sisepõlemismootorite detailidel, · elektrisoojendite kütteelementidel, · summutites, heitgaaside torustikes jm Seda põhjustavad mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed ja korrosiooni põhjustavad vedelikud on: · kõik naftasaadused,
hõõrudes pinda nuuskpiiritusega. Kuid hapukate toiduainete hoidmine vasenõudes pole hea, sest nii tekivad vasesoolad, mis mürgitavad inimese. Tänapäeval on vask asendamatu metall. Kui oletada, et vask kaoks korraks meie maailmast, peatuks ju tegelikult kogu liikumine ja elu. Peatuksid trollid ja seiskuksid elektriseadmed. Muidugi võiks alternatiivina ette kujutada alumiiniumi, kuid see pole siiski nii hea kui vask. Alumiiniumist juhtmed on halvemad elektrijuhid. Ei ole korrosioonile nii vastupidav. Kuigi selle eelis on muidugi madalam hind võrreldes vasekaablitega. Sideseadmetes ei ole võimalik kasutada alumiiniumikaableid, seega on vask siin asendamatu. Muidugi saaks kasutada ka kulda ja hõbedat, kui need metallid on liiga kallid. Vaske kasutatakse ka katuste valmistamisel. Vaske leidub vähesel määral looduses. Seda toodetakse vasemaakidest. Maagis aga leidub vähe metalli. Selle rafineerimine nõuab palju elektrienergiat. Vasetootmise liidriks
Mis on korrosioon? - Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel.Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon jaotatakse kaheks : 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Näiteks tsinkpleki puhul, kui viimast on kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks.
Näiteks vesi-etanool <- etanool laseb jalga;) 12. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ning pragudes ja kapillaarides. Osmoos (mõiste, seletus). Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes. Näited. Vedelikud ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul. Saadakse kas tahke aine kuumutamisel või lahustamisel ning gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel. Voolamine osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes ja pinna suhtes. Välisteguritest mõjutavad vedelike voolavust: pinnakõrguste erinevused (raskusjõud); temperatuur; kohesiooni (vedeliku osakeste vahel) ja adhesiooni (vedeliku ja pinna osakeste vahel) jõud, kapillaarsus.
madalam ja keemistemperatuur kõrgem kui puhastel ainetel. N: teede soolatamine soolalahus külmub madalamal temperatuuril. 13. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ning pragudes ja kapillaarides. Osmoos (mõiste, seletus). Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes. Näited. Vedelikud on ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul; saadakse gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete kuumutamisel või lahustamisel; ei oma kindlat kuju, kuid omavad kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine raskusjõu mõjul üksteise ja pinna suhtes. Viskoossus on vedelike omadus
tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, summutites, heitgaasidetorustikes ja muud mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed vedelikud on kõik naftasaadused, kemikaalide vesilahused, mineraalväetiste lahused, vasksulfaat, propaniidid ja muu
protsessist: · anoodiprotsess · katoodiprotsess · elektrivoolu teke Elektrokeemilise korrosiooni kiirusele vastab korrosioonivool I, mille väärtuse määrab voolutakistus. Ohjeldavat protsessi määratakse polarisatsioonikõverate katseliselt saadud diagrammidelt või statsionaarse potentsiaali mõõtmiste tulemuste põhjal eelnevate arvutuste abil. Passiveerumine Metalli passiivsus on metalli vastupidavus korrosioonile, mida põhjustab elektrokeemilise korrosiooni anoodiprotsessi suur pidurdus. Pidurdus tekib korrosiooni tulemusena. Metallipinnale tekkiv kile toimib kui korrosioonitõrje kaitsekiht, kui tal on omadused: väike lahustuvus ja tihedus hea nakkuvus metallipinnaga metalliioonidele, hapnikule ja elektronidele läbitungimatus Passiivsus sõltub anoodprotsessi polariseeritavusest kui ka katoodprotsessist. Passiivsus tekib nt Al, Cr, Fe, Mg.
Ning see on redoksreaktsioon, milles metallid oksüdeeruvad (loovutavad elektrone) ümbritsevas keskkonnas leiduvate oksüreerijate toimel. Rauale- punakaspruun poorne roostekiht Vask- seismisel hallikasroheliseks Hõbe- tumeneb pikkamisi seismisel õhu käes Kõige suuremat kahju tekitab raua korrosioon e. roostetamine. See korrosioon on tal poorne ja ei kaitse rauda tema edasise korrosiooni eest. Kui samas Al, Zn, kroom on vastupidavad tänu korrosioonile, kuna neile tekib pinnale õhuke kuid tihe oksiidikiht. 2)Metalle ei esine looduses lihtainetena, vaid esinevad ühenditena sellepärast, et metallideühendid on palju püsivamad (energiavaesemad) ja vastupidavamad. Korrosiooni käigus tekivad keemiliselt vähepüsivatest metallidest jälle püsivad ühendid. 3)Korrosiooni liigitatakse keemiliseks ja elektrokeemiliseks korrosiooniks. KEEMILINE korrosioon: metalli vahetu keemiline reaktsioon keskonnas leiduva oksüdeeriaga
Roostevaba terase erilised omadused on tingitud kroomist, mida peab teras sisaldama vähemalt 12% kogumassist. See võimaldab terase pinnale moodustada inimsilmale nähtamatu kroomoksiidi kihi, mis kaitseb korrosiooni eest. Ühe oksiidikihi hävinedes moodustub tänu õhus sisalduvale hapnikule otsekohe uus kaitsekiht. Lisaks kroomile saab korrosioonitõket täiustada selliste metallide abil, nagu nikkel ja molübdeen. Üldiselt võib öelda, et roostevaba terase vastupanuvõime korrosioonile paraneb reeglina legeerivate elementide sisalduse suurenemisega. 3. KASUTUSALAD Kõige levinum roostevaba teras sisaldab 18% kroomi ja 9% niklit (selle teraseliigi tavaliseks tähistuseks on tüüp 304), jääk aga koosneb peamiselt terasest. Sellist tüüpi teras suudab vastu panna korrosioonile õhus ja mageda vee keskkonnas, st. kõige tavalisemates olukordades. Selle terasetüübiga puutume me igapäevases elus pidevalt kokku, kuna sellest on valmistatud paljud
moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. HÕBE Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise, vase korrosiooniproduktide kihiga. Kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed ja keemiliselt stabiilsed metallid, seega kahjustb neid põhiliselt pinnase mehhaanika. Seetõttu on esemed korrosioonist suhteliselt puutumata, aga kaetud mehhaaniliste kahjustustega (kriipsud, täkked, kivide löögijäljed)
siooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbeda korrosioon Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustud eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag 2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise vase korrosiooniprduktide kihiga. Vase korrosioon Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises, mida nimetatakse pronksiks. Tina ja plii korrosioon Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge mahulise kihiga. Korrosiooni levides eseme sisemusse muutub ese
Munad hauduvad allapoole ja toodavad vastseid Vastsed söövad oma tee läbi puidu Enne toodavad „pupal“ koopa Seal arenevad täiskasvanud põrnikaks Põrnikas sööb end läbi mitme kihi puidu Siis põrnikas leiab endale nais-või meespõrnika ning eluring läheb edasi Puukoi on ka suur raamatute hävitaja, süües paberilehti ja rikkudes raamatute kaani. Kui hoidlate riiulid on tehtud metallist, on suur oht metalli korrosioonile, mis on metalli vähk. Metalli korrosioon tekib metalli peal õhu ja niiskuse toimel. Enamasti metalli sisaldavaid materjale kaitstakse klaasiga, et takistada õhu ligipääs materjalile. Metalli korrosioon võib tekitada hävitavat tulemust materjalile endale näiteks piltmaterjalid. Videos oli ka näide pildist, mis kaeti poolenisti klaasiga ning oli näha, et pool pildist oli väga heas korras ning teine osa pildist oli kaetud täpikestega ning pilt ise oli hägunenud.
tänapäeval titaani tootmisel. Titaani saadakse maakidest, millest põhilisteks on rutiil ja ilmeniit, milles ta esineb oksiidi TiO kujul. Kuigi teda leidub maakoores palju, on teda raske maakidest redutseerida. 2 Probleemid tema taandamisel tema ühenditest on seotud nende väga suure keemilise inertsusega, mistõttu on raske lõhkuda titaani ja temaga reageerinud elemendi (tavaliselt hapniku) keemilist sidet. Kaks kõige kasulikumat omadust on titaani vastupidavus korrosioonile (sealhulgas mereveele, kuningveele ja kloorile) ning tema suurim tugevuse ja kaalu suhe metallide hulgas. Titaani tihedus on vaid 4540 kg/m³, millega kuulub kergmetallide hulka. Puhtal kujul on ta sama tugev kui mõned terase sulamid, kuid 45% kergem. Keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest on titaan sarnane tsirkooniumiga, kuna mõlemal on sama arv valentselektrone ja nad asuvad perioodilisustabelis samas grupis. Titaanisulamid
seega mitteelektrolüütides, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus, ilma niiskuse juurdepääsuta): 4Fe + 3O2 2Fe2O3 Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid, gaasi väljalasketorud jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) ja korrosioon atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega
(600...800º C), lõikeriista pinnakihid kokkupuutes puiduga kuluvad kiiresti, vajalik on lõikeriista materjali suur temperatuurikindlus. Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF-plaat) lõikamisel on vajalik suure kõvadusega lõikeriist, kuna liimiosakesed on suure abrasiivse toimega. Lisaks sellele on puit orgaaniline materjal, orgaaniliste hapete olemasolu nõuab lõikeriista materjalilt vastupidavust keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile. Kaasaegne puidulõikeriist töötab suurtel lõikekiirustel ja perioodilise löökkoormusega, seetõttu peab see olema plastiline. Kõrgendatud plastilisus on vajalik hammaste räsamisel japaksendamisel, samuti nende stantsimisel. Puidu lõikamisel on lõiketsoonis kõrge temperatuur (600...800º C), lõikeriista pinnakihid kokkupuutes puiduga kuluvad kiiresti, vajalik on lõikeriista materjali suur temperatuurikindlus. Liimitud puitmaterjalide (vineer, PLP, PKP, MDF-plaat) lõikamisel on
3) erosioon ehk mehaaniline korrosioon seisneb aine ja materjali osakeste ärakandes liikuvate vedelike või gaasi voogude poolt. 4) bioloogiline korrosioon mikroorganismid toodavad ühendeid (happed), mille toimel metall korrodeerub. Need on mikroorganismid, mis vajavad elutegevuseks antud metalli ioone. Ühtlast ja laigulist korrosiooni vähendatakse pinna katmisega, pisteliselt sobiva materjali valikuga vajalikule konstruktsioonile, piirpinna korrosioonile tuleb valida sobiv keevituse tehnoloogia ja ka materjal, pilu korrosiooni korral tuleb pind hoida puhas jne. 34. Raua ja raua sulamite korrosiooni...: Elektrolüütide lahustes kõige ohtlikumad korrosiooni kiirendajad on kloriidioonid ja lihtaine hapnik. Hapniku sisalduse mõju raua korrosioonile destilleeritud vees 25 C juures, kui hapniku sisaldus vees on 16cm ³/dm³, siis korrosiooni max kiirus on 300 mg*dm³/p. teras on raua
3) Biokorrosioon lKeemiline korrosioon Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. lElektrokeemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui
See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. 4 Kõrgahjutehnoloogia Kõrgahju ülemise osa - suudme - kaudu täidetakse ahi kihiti toorainetega: kiht koksi, siis kiht räbusti ja maagi segu ning jälle kiht koksi jne. Allapoole laienev saht võimaldab täidisel sulatusprotsessis vabalt allapoole vajuda. Malmi tekkimine algab mõhu ja turja piirkonnas,
pole mürgine Äärmiselt mürgine õngekonksud, konservkarbid, Kütustes, autoakud, kaitseb õnnetina radioaktiivsuse eest 12. Raud ehedalt Raud ühendites Suhteliselt pehme Tugev Püsiv vee ja õhu toime suhtes (ei Vähene vastupidavus roosteta) korrosioonile 13.Ni – metalli katmiseks, sulamites Cr – metalli katmiseks, sulamites Väärismetallid – Au, Ag, Pt ; Ag – elektroonika, fotograafia, peeglid, ehted Ti – Kerge, vastupidav mereveele, laevades, breketid Cu – punakas, elektrikaablid, sulamid 14.Raskmetallide saaste keskkonnas. Hg, Cd, Pb ohtlikkust suuredab nende ladestumine organismis, põhjsustades nii pidevalt kahju. Ka väga väike kohus on ohtlik.
nähtava valguse ning ülihea infrapunakiirguse peegeldaja. Alumiiniumi tihedus 2,7 g/cm3 ja jäikus on umbes 1/3 terase omast ning see on kergesti pressitav, valatav ja freesitav. Alumiinium on väga hea soojuse ja elektrijuht, omades 59% vase soojuse- ja elektrijuhtivus võimest, 3 korda väiksema tiheduse juures. Alumiinium on suuteline olema ülijuht. Alumiinium sulab temperatuuril 933.47 K (660.32 °C). Keemilised omadused: ülihea vastupidavus korrosioonile, säilitab oma hõbedase läike pulbrina. Sellepärast on alumiinium oluline komponent hõbedastes värvides. Alumiinium reageerib kiiresti õhus oleva hapnikuga. Selle tulemusena tekib tema pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht. See oksiidikiht takistab metalli edasist oksüdeerumist, muutes ta vastupidavaks nii õhu kui ka vee suhtes. Alumiiniumpulber reageerib kuumutamisel kergesti hapnikuga, moodustades alumiiniumoksiidi (Al2O3) : 4Al + 3O2 2Al2O3
Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui kaks kontaktis
• Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud • Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad
moodustub galvaaniline baas, milles negatiivsema potentsiaaliga metall või tema sulam on anoodiks, see tähendab hävib positiivse potentsiaaliga metall katoodiks, mille pinnalt eraldub enam vesinik. Kontaktkorrosiooni korral hävib anoodiks oleva metalli see osa, mis on vahetult katoodi ümber. Tüüpjuhused: Cu-Fe (hävib Fe); Fe-Al (hävib Al). Ühtlast ja laigulist korrosiooni vähendatakse pinna katmisega, pisteliselt sobiva materjali valikuga vajalikule konstruktsioonile, piirpinna korrosioonile tuleb valida sobiv keevituse tehnoloogia ja ka materjal, pilu korrosiooni korral tuleb pind hoida puhas jne. Metallide korrosioonis on anoodpiirkond piirkond , kus toimub oksüdeerimine, omab positiivseid laenguid. Katoodipiirkond on aga piirkond kus metall loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise positiivsemaks. Cu- konstruktsioonidelt ei tohi vesi eralduda (voolata) Zn, Al, terasest konstrukts-dele. Korrosiooni
3.2. Füüsikalised omadused Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall, mille värvus varieerub olenevalt pinna karedusest hõbedasest matja hallini. Alumiinium ei ole magnetiline ja süttib raskelt. Alumiinium on kergesti pressitav, valatav ja freesitav ja on hea soojus-ja elektrijuht. Sulamistemperatuur on 660 kraadi. Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3. 1.3.3. Keemilised omadused Alumiinium peab korrosioonile hästi vastu, kuna oksüdeerumisel tekib õhuke pindmine alumiiniumoksiidi kiht, mis takistab edasist oksüdeerumist. Suure tugevusega alumiiniumi sulamid on korrosioonile vastuvõtlikumad. Korrosioonikaitse tõttu on alumiinium üks väheseid metalle, mis säilitab pulbrina oma hõbedase läike, seetõttu on alumiinium oluline komponent hõbedastes värvides. Alumiiniumi reageerimisel veega on võimalik toota vesinikku.
3. biokorrosioon Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüütides (soolade, hapete, leeliste lahuses). Siia kuuluvad korrosioon pinnases (pinnase- ja põhjaveed sisaldavad alati lahustunult elektrolüüte) või atmosfääris (eseme pinnale kondenseerub õhuniiskus). Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. See toimub siis, kui
eemaldamist. Plastsuseks nimetatakse materjali võimet rakendatud välisjõu mõjul muuta purunemata oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada plastne ehk jääv deformatsioon ka pärast välisjõu lakkamist. Plastse deformatsiooni käigus muutuvad metalli mehaanilised omadused: suureneb tõmbetugevus ja kõvadus, väheneb plastsus. Protsessi nimetatakse kalestumiseks, mille tulemusel. väheneb : 1) metalli tihedus, 2) vastupanu korrosioonile, 3) suureneb elektritakistus ja 4) muutuvad ferromagnetiliste materjalide magnetomadused Koormise edasisel kasvamisel järgneb plastsele deformatsioonile materjali purunemine, mis toimub kahes järgus: tekib pragu, mis areneb läbi detaili. Purunemine Olenevalt materjali omadusest esineb kahte liiki purunemist: 1) habras purunemine - puudub eelnev teimiku märgatav deformatsioon malmidel; 2) sitke purunemine teimikul eelneb märgatav plastne deformatsioon terastel.
kuid värvide valik on väiksem. See on praktil ainuke viis kaitsta Al atmos. Al korr oleneb veel atm agresiivsusest, mida tööstuslikum keskkond seda agresiivsem ja seda kiiremini hävib. Näiteks: Al vastupidavus Balti mere piirkonnas on samuti nõrk: ligi 10 aastat vees olnud alumiiniumist nurkprofiil oli täielikult hävinenud (tekkis kihiline korrosioon) korrosiooni produktiks on Al2O2 ja Al- hüdroksiidi segu. (joonis) 45) Vase korrosiooni sead vask os suht vastupidav korrosioonile (atmos., pinnases ja looduslikes vetes) Atmos-s kattub Cu musta oksiidikihiga. Paari aasta jooksul reag. aluselisteks sooladeks, mis on rohelised. Arvestada tuleb: a)ühendada tuleks terasega nii et ei oleks otsest kokkupuudet, kasutada plastikut; b)tuleb kasutada sulamitest vahetükke, et viia potensiaalide vahe sulamite ja vase ning sulamite ja terase vahel miinimumini; c)vasest asjadelt ei tohi vesi (vesilahused) voolata AL, Zn ja teraest konstruktsioonidele;
Selle magneti eelisteks on kõrge temperatuuri taluvus (450C-500C) ja väga hea korrosiooni talumine. Alimiinium magnetit kasutatakse näitkes kõlarites, sensorites, metallieraldajates jne. Samaarium-Kooblat magneti (SmCo) peamisteks koostiselementideks on samaarium (Sm) ja kooblat (Co). See magnet on energia klassi suuruselt teine, temast tugevam on ainult eelnevalt mainitud neodüüm magnet. Selle magneti eeliseks on hea temperatuuri taluvus (250C-350C), hea vastupidavus korrosioonile ja hea vastupidavus demagnetiseerumisele ehk magneetumisest vabastumisele. Samaarium-Kooblat magnetit kasutatakse näiteks arvuti kõvaketastes, satelliit süsteemides jne. Kasutamine Kõige levinumalt kasutatakse magneteid kompassis. Kompassil kasutatakse peenikest ja pikka sirgmagnetit, mille pooluste piirkonnad on lühikesed. Selliseid magneteid kutsutakse magnetnõelteks. Selleks, et kompass töötaks, tuleb magnetnõel tasakaalustada. Kompassiga kasutati ära Maa magnetvälja
tuleks pöörduda ainult siis , kui on kokkupuude silmaga. KOKKUVÕTE 8 Tsirkoonium on tugev siirdemetalliühend, mis sarnaneb titaanile. Ta on plastiline metall, mis on toatemperatuuril tahke. Pulbrina on see tuleohtlik, kuid tahkes olekus täiesti ohutu. Zr on väga vastupidav leelistele, hapetele, soolasele veele ja teistele ainetele. Väga vastupidav on ta ka korrosioonile ja sellepärast kasutatakse teda ka tuumareaktorites. KASUTATUD KIRJANDUS 9 · H.Karik , K.Truus Elementide keemia · H.Karik Hämmastavad Ained · H.Karik Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber · http://www.chemicool.com/elements/zirconium.html · http://en.wikipedia.org/wiki/Zirconium 10
Klaasfiiber armatuuri valmistatakse pikkadest klaaskiud niitidest, mis keeratakse omavahel kokku ja lisatakse samal ajal plastikut, et anda materjalile sidusus ja profiil. Piisavaks kaitsekihiks antakse armatuuri diameeter pluss 10mm. Üldiselt antakse armatuuri paksusi 4- 20mm, aga suurematelt tootjatelt on võimalik leida ka kuni 41mm[5]. 2.1 Omadused ja tehnilised näitajad Klaaskiu ja plastiku omavahelisel sidumisel saame tugeva materjali, mis on vastupidav tugevusele, korrosioonile ning on kerge(Tabel 2). Tabel 2 Klaasfiiberarmatuuri omadused[6,7] Tõmbetugevus N/mm2 1000 Soojusjuhtivus W/(mK) <0,5 Tihedus g/cm3 2,1 Elastsusmoodul MPa 60000 Korrosioonikindlus kõrge elektrijuhtivus dielektrik Temperatuuritaluvus C 180 3. VÕRDLUSED
· Korrosiooni võib jaotada kolmeks : 1. Keemiline korrosioon 2. Elektrokeemiline korrosioon 3. Biokorrosioon Keemiline korrosioon · Keemiline korrosioon toimub mitteelektrolüütides ehk vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu ja kuivades gaasides. · Metall reageerib otseselt lihtainega, mis on tavaliselt gaasilises olekus. · Omab suurt mõju temperatuurist. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini reaktsioon kulgeb. · Keemilisele korrosioonile alluvad näiteks: Automootori osad, bensiininõude sisepinnad, küttekolde restid, gaasiturbiinid ja reaktiivmootorid. Elektrokeemiline korrosioon · Elektrokeemiline korrosioon ehk Galvaaniline korrosioon toimub,kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. · Elektrokeemiline korrosioon on seotud galvaanielementide tekkega. · Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks, mis tähendab et aktiivsem metall
Lähtematerjal: vanaraud või toormalm Tootmine: Süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt, kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult 4. Miks ja milliseid legeerivaid lisandeid terases kasutatakse? -Terase omaduste parandamiseks Vask- suurendab terase korrosioonikindlust Volfram- suurendab kõvadust Nikkel- suurendab terase tugevust, sitkust ja korrosioonikindlust Kroom- suurendab tugevust sitkust alandamata, suurendab kulumiskindlust ja vastupanu korrosioonile 5. Alumiinium ja duralumiinium- nende kasutuskohad ehitusel Alumiinium- kõige kergem metall, väike tugevus, plastne ja korrosioonikindel. Valmistatakse traati elektrijuhtmete jaoks, plekk, käepidemed, liist- detailid jne. Duralumiinium- Sisaldab vaske, magnesiumi ja mangaani. (tugevus tõuseb, venivus väheneb, väiksem korrosioonikindlus, vananev metalll) Kasutatakse lennukiehituses, aparaaditööstuses, majaehituses 6. Vase ja sulamite kasutuskohad ehitusel
See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida. Selleks kasutatakse enamasti koksi - seega sütt või süsinikoksiidi: Fe3O4+ 4C = 3Fe + 4CO Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 Täiesti puhast rauda pole võimalik nii toota, ikka sisaldab ta mõningal määral süsinikku. Kuna selline sulam on korrosioonile vastupidavam, siis tööstuslikult toodetaksegi mitte puhast rauda, vaid malmi ja terast. Vaatame üht võimalikku tootmisprotsessi lähemalt. Malmi toodetakse spetsiaalsetes sahtahjudes - kõrgahjudes, mis on ehitatud tulekindlatest tellistest ja mille kõrgus on üle 40 meetri. Kõrgahi töötab kord käikulastuna mitu aastat vahetpidamata kuni remondini. Miks peab ahi pidevalt ilma vaheaegadeta töötama? *Kütusena kasutatakse kõrgahjus koksi, sest tal on suur kütteväärtus ja väike
lennuk liiga raske. Kõige enam kasutatakse 4130 terast, mille tõmbetugevus on 590–760 Mpa. Üldiselt on hakatud lennukites aina vähem terast kasutama, et lennukit kergemaks saada. Legereerivateks elementideks on Cr ja Mo. Pilt 3 lennuki terasest raam 6 2.3 Titaanium Titaaniumi põhilised omadused on tema kõrge tõmbetugevus, kõrge vastupidavus korrosioonile, kõrge väsimustugevus, pragude suhtes väga vastupidav ja kannatab mõõdukalt kõrgeid temperatuure ilma deformeerumata. Titaanium sulam alumiiniumi, zirconiumi, vanaadiumi ja teiste elementidega leiab kasutust paljudes kriitilistes struktuuriosades, näiteks tulemüüris, telikutes, väljalaskesüsteemides ja hüdrosüsteemides. 2/3 kogu toodetud titaaniumist kasutatakse lennuki mootorites ja raamides. Näiteks kasutatakse Boeing 777 tootmisel 59tonni titaaniumi, Boeing 747
Sõltuvalt, millist metalli kasutatakse kullasulamis, oleneb ka kulla värvus, mis võib vastavalt olla valge, roosa või kollane. (Wilson 1999) 3 1.2. Hõbe Hõbe on läikiv, plastne ja pehme väärismetall. Hõbeda sulamistemperatuur on 961,8 ºC ja tihedus 10,5 Mg/m3. (Väike Entsüklopeedia 2006). Hõbedat hinnatakse tema läike, plastilisuse, hea sepistatavuse pärast ja kõrge elektrijuhtivuse tõttu. Samuti on ta vastupidav korrosioonile ja on lihtsasti poleeritav, kuid tema miinuseks on kergesti tuhmumine ja kriimumine. Hõbe on väärismetallidest kõige kergem. Looduses esineb hõbedat puhtal kujul harva, tavaliselt on ta ühinenud mingi teise ühendiga. Tööstuses kasutatakse peamiselt hõbeda ja vase sulamit. (Hoffmann 1999). 1.3. Plaatina Plaatina on üks kuuest plaatinametallidest, plastne hõbevalge hästi töödeldav väärismetall. Tema sulamistemperatuur 1768,3 ºC ja tihedus 21,45 Mg/m3
[V.k 43.]
27. Tsingi korrusioon
Vedelikes: väike kui pH=10, suur kui 12
erineva kiirusega esmalt need, mille p küll on kõike duurem, difusioonikiirus kõige suurem jne.
Kõikidel juhtudel paur
. 15-25 1000 , 3-6 1000 . , , , , « », , , . 5. LDPE ja HDPE Nii LDPE kui HDPE on värvitud pooläbipaistvad (läbiv valgus hajub struktuurse ebaühtluse tõttu) "vahase" pinnaga termoplastid, veekindlad, vastupidavad kemikaalidele, suure elektrilise eritakistusega. HDPE on jäigem ja termiliselt vastupidavam kui LDPE. Tihedus 930 (LDPE) ... 950 (HDPE) kg/m3. UHMWPE on silmapaistvate mehhaaniliste omadustega (tugevus, vastupanu korrosioonile). Kõrgtihe polüetüleen (HDPE) omab kõige lihtsama ehituse, sest koosneb korduvatest etüleeni ühikutest -(CH2CH2)n-. Madaltihe polüetüleen omab sama keemilist valemit, aga erineb sellega, et omab hargnenud struktuuri -(CH2CHR)n-, kus R on -H, -(CH2)nCH3 või keerulisema ehitusega (joonis 1). Lineaarse HDPE molekulkaal on 200 000 ... 500 000, saadakse ka ülikõrge molekulkaaluga (3 000 000 ... 6 000 000) polüetüleeni (UHMWPE, ultra high molecular weight polyethylene).
annaabi.ee 
