· metall on keemiliselt seda aktiivsem (seda tugevam redutseerija), mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone; · pingerea kasutamine metallide reaktsioonivõime üle otsustamisel. 3. Vastavate reaktsioonivõrrandite koostamine : Metallide reageerimine · mittemetallidega, · lahjendatud hapetega, · soolalahustega, · veega /veeauruga · leelisega 4. Metallide korrosioon: metallide korrodeerumise põhjus, keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni selgitamine ja tingimuste võrdlus; korrosiooni kahjulikkus ja korrosioonikaitse võimalused. Korrodeeruvate metallide paarist oksüdeeruva metalli leidmine, vastavate elektronvõrrandite koostamine 5. Metallide saamine maagist, redutseerimise põhiviisid (särdamine, aluminotermia, karbotermia), vastavate võrrandite eristamine ja koostamine. 6. Metallide ja nende ühendite energeetiline efekt:
pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Vask Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate sulamite koostises. Tema korrosiooni värvuseks on rohekas sinine. Hõbe Hõbe on küllalt stabiilne ning tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi ehk Ag2S kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Kasutatud allikad https:// www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi&ei=edrkVOjw AoPPOPbUgcgB&ved=0CAQQqi4oAg http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Aitäh kuulamast!
juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile korrosiooni. KULD Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. HÕBE Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise, vase korrosiooniproduktide kihiga. Kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed ja keemiliselt
kriimustatud, tekib galvaanipaar Fe - Zn. Kulla korrosioon Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe plaatina (korro- siooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbeda korrosioon Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustud eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag 2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise vase korrosiooniprduktide kihiga. Vase korrosioon Vask korrodeerub pinnases suhteliselt kiiresti. Vask esineb enamasti erinevate
12. Kuidas mõjutab temperatuur elektrokeemilist korrosiooni? Temperatuuri suurenedes korrosioon kiireneb 13. Millise kaitse annab kuumtsinkimine metallile? Pikaajaline kaitse, kergelt kättesaadav 14. Mis vahe on kuumtsinkimisel ja galvaanilisel metalli katmisel? Galviseerimine on esemete elektrolüütiline katmine metalli- või metallisulamikihiga. Metalli pinna tsinkimisel kantakse sellele tsingi kiht, mis on aeglase korrosiooniga ja mis kaitseb samuti pinda korrodeerumise eest. 15. Mis põhjustab polüstüreenvahu sulamist? – Bituumenid ja mõned lahustipõhised liimid põhjustavad PS materjali lagunemist (sulamist). 16. Millist infot annab ehitusmaterjali tooteetikett? – Toote etikett annab olulist teavet rakenduste tingimuste kohta, sealhulgas pinna ettevalmistus, temperatuur, kõvenemise aeg ja aeg korduvkatmiste vahel. 17. Millised probleemid tekivad vinüülkatte paigaldamisel puitalusele?
Tüüpiline kihi paksus, mis metalli peale kantakse on alla 10 nanomeetri. Passiivsel kihil on iseloomulik omadus ennast uuesti taastada, kui kiht peaks mingil põhjusel hävinema või viga saama. Passivatsioon looduslikus keskkonnas naguõhk, vesi ja maapind keskmise pH juures on märgatud alumiiniumil, roostevabal terasel, titaanil ning ränil. • Näiteks puhas alumiinium olles hapnikuga kontaktis, moodustab alumiiniumoksiidi kihi, mis takistab alumiiniumi edasisise korrodeerumise. Alumiiniumi sulamid aga vastavat oksiidikihti ei tekita, mistõttu tuleb neid passiveerida. • Metalli passivatsioon on määratud metallurgia- ning keskkonnateguritest. pH mõju passivatsioonile on kokku võetud Pourbaix'i diagrammides, kuigi paljude teiste faktorite mõjud on tähtsamad. Näiteks, keskkonna kõrge pH takistab alumiiniumi ning tsingi passiveerimist, madal pH või kloori ioonide olemasolu mõjutab roostevaba terast ning kõrge
) b) neutraalses lahuses - esimene pool: hapniku redutseerumine (moodustuvad hüdroksiidioonid). teine pool: tekkinud hüdroksiidioonid muudavad lahuse aluseliseks, seetõttu moodustavad korrosioonil tekkinud Fe2+ ioonid raud(II)hüdroksiidi sademe, mis õhuhapniku toimel kiiresti oksüdeerub, moodustades raua pinnale roostekihi. 6. Kuidas kaitsta metalle korrodeerumise eest? - Metalli katmine värvi-, laki- või emailikihiga. Keemiliselt väga püsiv, kuid kui kiht on kulunud või vigastatud, siis ta ei kaitse enam. - Metalli katmine vähemaktiivse metalliga. (Nt kaetakse metallesemed hõbeda- või kullakihiga) Põhimetall korrosiooni eest kaitstud vaid siis, kui kattekiht vigastamata. - Metalli katmine aktiivsema metalliga. (Nt tsink või kroom mootorratastel jne) Erinevalt
Eriala Metall materjalid *Metallmaterjale kasutatakse nende tugevuse,elastsuse keevitavuse pärast. *Metallide puuduseks on nende korrodeerumise keskonna mõjutuste tõttu. *Samas on metallid aga head sooja ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks(nt:teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks(nt:terased ja malmid ning vask,tsink jne. *Mustade metallide koostis on põhiliselt raud(fe) js süsinik(c)mitmesugustest vahekordades. *Lisandite rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad.Rauale lisatavad
väiksem. 3. Vähendab adhesiooni teket, tekitab kahe materjali vahele eralduskile - Üks materjal ei saa teiselt osakesi välja rebida või materjalid ei saa kokku "kleepuda". 4. Määrdeaine viib välja kahe detaili puutekohast kõvemaid osakesi, mis võivad põhjustada abrasioonkulumist. 5. Määrdeained hoiavad ära metallipinna korrodeerumise. 2. Millised on nõuded määrdeaine koostisele reduktorite (gears) korral? 1. Et ei tekiks korrosiooni. 2. Et määrdeaine oksudeeruks aeglasemalt. 3. Et õlikile jääks alles ka kõrge kontaktsurvega kontaktis. 4. Et õli ei vahutaks. 5. Õli ei seguneks veega. 3. Millised määrimise võimalused võiks kasutada reduktori korral (õli või tahke määre)
Joonis.4 Keps 7. Hooratas- Ühtlustab mootori töötamist, viib kolvid läbi surnud seisude, hõlbustab mootori käivitamist ning soodustab auto sujuvat paigaltvõttu. Joonis.7 Hooratas 2.Õlitussüsteem Ülesanne · suunata õli õlivannist (karterist) mootori tööpindade vahele eesmärgiga vähendada detailide hõõrdumist ja kuumenemist · hoida hõõrduvad pinnad puhtana · kaitsta metalli pinda oksüdeerumise ja korrodeerumise eest ning neutraliseerida keemiliselt aktiivseid põlemisprodukte · kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni · tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel Õlitusprotsessis on kahte liiki õlitusi: · piirõlitumine, so õlitus, kus pinnad hakkavad nihkuma enne, kui õli nende vahele satub (boundary lubrication) · kelmeline õlitus, so õlitus, kus õlipumba poolt tekitatakse õlikile liikuvate detailide vahele (film lubrication)
Uste, külgkarpide ja raamiosade allservas on vee väljalaskeavad, mis ei tohi ummistuda,kuna keredetaili sisse kogunenud vesi põhjustab roostet. HOIATUS Pärast auto pesemist katsetage piduridaeglaselt sõites. Kui pidurid ei toimi hästi,kuivatage neid, vajutades aeglaseltsõites korduvalt pidurit. Roostetõrje Korrosiooni tavalised põhjused Auto korrodeerumise kõige levinumad põhjused on: · Teesool, pori ja niiskus, mis koguneb auto põhja külge. · Värv- või kaitsekihi kahjustused kivide,kruusa, mahakulumise või väiksemate kriimustuste pärast, mis jätavad metalli rooste eest kaitseta. Korrosiooniohtlikud piirkonnad Kui te elate piirkonnas, kus te auto puutub pidevalt kokku korrodeerivate ainetega, on roostetõrje eriti tähtis.Korrosiooni kiirendavad näiteks soolatatud teed, tolmukontrollikemikaalid,mereõhk ja tööstuslik saaste.
Seepärast tuleks vase kontakti teiste metallidega vältida ja vasega kokkupuutes olnud sadevett ei tohiks juhtida teiste metallidega kaetud pindadele. Erosiooniline korrosioon ilmneb kohtades, kus vesi langeb vaskpindadele. Selle nähtuse põhjustab asjaolu, et kergelt happeline jooksev vesi ei lase moodustuda vase pinnale kaitsvat oksiidikihti. Seda nähtust välditakse konstruktiivsete meetmetega. Näiteks paigaldatakse enam erodeeruvatesse kohtadesse elemendid, mida saab kiire korrodeerumise puhul välja vahetada. Õhus omandavad vask- ja pronksesemed sinakasrohelise värvusega, kattuvad nn. paatinaga (korrosiooni osakestega). Noor paatina on kuldpruun või pruunika värvusega, vananemisel värvus algul tumeneb ja muutub siis mitmesuguste varjunditega malahhiitroheliseks või sinakaks. Tina ja plii korrosioon Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge, mahulise kihiga. Korrosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja hapraks
osakesi. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile korrosiooni. Kuld ja kõrge prooviga kulla sulamid ei korrodeeru pinnase toimel peaaegu üldse. Kulla pinnale võib teatud tingimustel moodustuda tihe paatina (korrosiooniproduktide) kiht, mis pinda praktiliselt ei kahjusta. Hõbe ja kõrge hõbedasisaldusega sulamid on küllalt stabiilsed. Tavaliselt moodustub eseme pinnale must tihe hõbesulfiidi (Ag2S) kiht, mis metalli edasise korrodeerumise eest kaitseb. Madala prooviga hõbeesemed korrodeeruvad kiiremini, sulamist võivad välja lahustuda lisandid tavaliselt vask. See muudab eseme poorseks ja vastuvõtlikuks edasisele korrosioonile. Tihti ei ole võimalik eristada selget piiri korrosiooniproduktide ja metalli pinna vahel. Tavaliselt kattuvad madala prooviga hõbeesemed rohelise, vase korrosiooniproduktide kihiga. Kuld ja hõbe on suhteliselt pehmed ja keemiliselt stabiilsed metallid, seega kahjustb
põhjusel hävinema või viga saama. Passivatsioon looduslikus keskkonnas 6 nagu õhk, vesi ja maapind keskmise pH juures on märgatud alumiiniumil, roostevabal terasel, titaanil ning ränil. Näiteks puhas alumiinium olles hapnikuga kontaktis, moodustab alumiiniumoksiidi kihi, mis takistab alumiiniumi edasisise korrodeerumise. Alumiiniumi sulamid aga vastavat oksiidikihti ei tekita, mistõttu tuleb neid passiveerida. Metalli passivatsioon on määratud metallurgia- ning keskkonnateguritest. pH mõju passivatsioonile on kokku võetud Pourbaix'i diagrammides, kuigi paljude teiste faktorite mõjud on tähtsamad. Näiteks, keskkonna kõrge pH takistab alumiiniumi ning tsingi passiveerimist, madal pH või kloori ioonide olemasolu mõjutab roostevaba terast ning kõrge
DOHC double overhead camshaft- kahe nukkvõlliga ülaasetusega mootor SOHC single overhead camshaft segaasetusega klappidega mootor 12 5. Õlitussüsteem Õlitussüsteemi ülesandeks on: a) suunata õli õlivannist (karterist) mootori tööpindade vahele eesmärgiga vähendada detailide hõõrdumist ja kuumenemist; b) hoida hõõrduvad pinnad puhtana; c) kaitsta metalli pinda oksüdeerumise ja korrodeerumise eest ning neutraliseerida keemiliselt aktiivseid põlemisprodukte; d) kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni; e) tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel. 1. Õlipump ja õlivõtturisõel Õlitussüsteem on süsteem, mille ülesandeks on masinates ja mehhanismides hõõrduvate pindade õlitamine. Õlitamine vähendab pindadevahelist hõõrdumist, jahutab hõõrduvaid pindu ja eemaldab detailide kulumisel tekkinud metallipuru.
DOHC double overhead camshaft- kahe nukkvõlliga ülaasetusega mootor SOHC single overhead camshaft segaasetusega klappidega mootor 10 5. Õlitussüsteem Õlitussüsteemi ülesandeks on: a) suunata õli õlivannist (karterist) mootori tööpindade vahele eesmärgiga vähendada detailide hõõrdumist ja kuumenemist; b) hoida hõõrduvad pinnad puhtana; c) kaitsta metalli pinda oksüdeerumise ja korrodeerumise eest ning neutraliseerida keemiliselt aktiivseid põlemisprodukte; d) kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni; e) tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel. 1. Õlipump ja õlivõtturisõel Õlitussüsteem on süsteem, mille ülesandeks on masinates ja mehhanismides hõõrduvate pindade õlitamine. Õlitamine vähendab pindadevahelist hõõrdumist, jahutab hõõrduvaid pindu ja eemaldab detailide kulumisel tekkinud metallipuru.
Õlitussüsteemi ülesandeks on õlisurve tekitamine, õli suunamine hõõrdepindade vahele, õli puhastamine ja jahutamine. Tema osadeks on õlipump, õlikanalid, õliradiaator, kaitseklapid ja filter. 1. Õlitussüsteemi ülesandeks on: · suunata õli õlivannist (karterist) mootori tööpindade vahele eesmärgiga vähendada detailide hõõrdumist ja kuumenemist; · hoida hõõrduvad pinnad puhtana; · kaitsta metalli pinda oksüdeerumise ja korrodeerumise eest ning neutraliseerida keemiliselt aktiivseid põlemisprodukte; · kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni; · tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel. 2. Õlitusprotsessis on kahte liiki õlitusi: · piirõlitumine, so õlitus, kus pinnad hakkavad nihkuma enne, kui õli nende vahele satub; · kelmeline õlitus, so õlitus, kus õlipumba poolt tekitatakse õlikile liikuvate detailide vahele. 3
O2 ja Cl - mõju) ning atmosfääris (SO2 ja tolmu ning suhtelise niiskuse, temperatuuri ja terase legeerivate lisandite mõju). Kuidas korrodeerub tsingitud ja tinatatud teras ning alutsink sulamiga kaetud teras, vastus illustreerige vajalike skeemide ja reaktsioonivõrranditega?! a. Raud korrodeerub väga kiiresti happelises keskkonnas (pH alla 5), kuid tugevalt aluselises (pH üle 11) keskkonnas raud ja selle sulamid ei korrodeeru. Lisaks mõjutab raua korrodeerumise kiirust lahuse liikumise kiirus. Kui see ületab 6m/s, siis korrosiooni kiirus enam ei kasva. Ühtlasi kiirendavad raua korrosiooni nii Cl kui O2, sest nende olemasolul tekib metallil anoodi piirkond, millelt eralduvad elektronid ning, mis seetõttu hävib. b. Atmosfääris on raua ja selle sulamite korrodeerumise kiiruse olulisimaks faktoriks lisandite olemasolu või puudus. Nii näiteks ei
osalengud. POLÜMEER- ühe või mitme monomeeri molekulide liitumisel tekkinud suure molekulmassiga aine. POOLMETALL (metalloid)- lihtaine, millel on nii metallidele kui ka mittemetallidele iseloomulikud omadsed. 8 PROTEKTOR- korrosioonitõrjeks kasutatav aktiivsest metallist plaat, mis metallesemega ühendatuna hoiab ära selle korrodeerumise. PÖÖRDUV PROTSESS (keemiline reaktsioon)- kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv protsess. PUHAS AINE- kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. PÕLEMINE- kiiresti kulgev oksüdatsioon, mille puhul eraldub valgust ja soojust. RASKMETALLID- metallid (Fe, Cu, Pb, Sn, Hg, W jt.) tihedusehe üle 5 g/cm3. REAKTSIOONI KIIRUS- reaktsioonis olevate ainete kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
108. Arvutage reaktsiooni tasakaalukonstant, lähtudes elektrokeemilise raku potentsiaalist. 109. Kasutage Nernsti võrrandit, hindamaks elektrokeemilise raku elektroodipotentsiaali. 110. Määrake kindlaks vesilahuses toimuva elektrolüüsi tõenäolised saadused, kasutades standardpotentsiaale. 5 111. Arvutage elektrolüüsi käigus tekkinud saaduse hulk. 112. Selgitage korrosiooni nähtust ja nimetage vahendeid, mis kaitsevad rauda korrodeerumise eest. Keemiline kineetika 113. Defineerige reaktsiooni kiirus, kiiruskonstant, poolestusaeg, reaktsiooni järk ja reaktsiooni molekulaarsus. 114. Selgitage kineetika põhipostulaati. 115. Selgitage nulljärku reaktsiooni kineetika põhimõtteid ja kirjutage võrrand. 116. Selgitage esimest järku reaktsiooni kineetika põhimõtteid ja kirjutage võrrand. 117. Selgitage teist järku reaktsiooni kineetika põhimõtteid ja kirjutage võrrand. 118
Korrosioon on materjalide hävimine, mis on tingitud: ümbritseva keskkonna mõjust (temperatuur, mehaanilised jõud jt); reaktsioonidest ümbritsevas keskkonnas sisalduvate ainetega. Korrosiooni peamisteks liikideks on: - keemiline korrosioon - elektrokeemiline korrosioon - biokorrosioon - erosioonkorrosioon 6. Kuidas kaitsta metalli korrosiooni eest? Metalli võib kaitsta: 1. aitsekatted: on võimalik katta metalli sellise kattega, mis päästab teda korrodeerumise K eest 2. Inhibiitorite lisamine keskkonda: Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust. 3. Elektrokeemiline kaitse. 7. Milles seisneb protektorkaitse? – Metall roostetab siis kui ta osutub anoodiks. Seega kui ühendada metalli külge mõni temast pingereas eespool oleva (väiksema E0 väärtusega) metalli tükk, saab anoodiks viimane. 8. Mis on inhibiitorid ja kuidas neid kasutatakse? – Inhibiitorid vähendavad oluliselt korrosiooni kiirust
Cons: keerulisemad ja kallimad disain. Õlitussüsteem Kaasaja kõrgelt forsseeritud lennukimootorites on põhiliselt kasutusel tsirkulatsioontüüpi kuivkarteriga ja maapealses tehnikas kombineeritud märgkarteriga õlitussüsteemid. Õlitussüsteemi ülesandeks on: a) suunata õli õlivannist (karterist) mootori tööpindade vahele eesmärgiga vähendada detailide hõõrdumist ja kuumenemist; b) hoida hõõrduvad pinnad puhtana; c) kaitsta metalli pinda oksüdeerumise ja korrodeerumise eest ning neutraliseerida keemiliselt aktiivseid põlemisprodukte; d) kanda üle jõude ja summutada vibratsiooni; e) tihendada liitepindu ja leevendada lööke nende vahel. Õlitusprotsessis on kahte liiki õlitusi: 1) piirõlitumine, so õlitus, kus pinnad hakkavad nihkuma enne, kui õli nende vahele satub (boundary lubrication); 2) kelmeline õlitus, so õlitus, kus õlipumba poolt tekitatakse õlikile liikuvate detailide vahele (film lubrication).
Tüüpiline kihi paksus, mis metalli peale kantakse on alla 10 nanomeetri. Passiivsel kihil on iseloomulik omadus ennast uuesti taastada, kui kiht peaks mingil põhjusel hävinema või viga saama. Passivatsioon looduslikus keskkonnas nagu õhk, vesi ja maapind keskmise pH juures on märgatud alumiiniumil, roostevabal terasel, titaanil ning ränil. Näiteks puhas alumiinium olles hapnikuga kontaktis, moodustab alumiiniumoksiidi kihi, mis takistab alumiiniumi edasisise korrodeerumise. Alumiiniumi sulamid aga vastavat oksiidikihti ei tekita, mistõttu tuleb neid passiveerida. Metalli passivatsioon on määratud metallurgia- ning keskkonnateguritest. pH mõju passivatsioonile on kokku võetud Pourbaix'i diagrammides, kuigi paljude teiste faktorite mõjud on tähtsamad. Näiteks, keskkonna kõrge pH takistab alumiiniumi ning tsingi passiveerimist, madal pH või kloori ioonide olemasolu mõjutab roostevaba terast ning kõrge temperatuur titaani, kuna kõrgel temperatuuril
oleksid piisava tugevusega ja õige sammuga. Keevise pikkus nurkraua ja lattraua vahel peab tagama tekkivate horisontaaljõudude vastuvõtu. Keevisjätk peab olema võrdtugev põikraua endaga. Joonisel 1 lattrauad (alati töötavad elemendid) 2 nurkrauad, mis suurendavad tugevdatava elemndi kandevõimet juhul, kui neile kantakse üle vahelae koormus vt. tabel lk. Teraskest tuleb korrodeerumise vastu kaitsta tsement- mördist kaitsekihiga. Raudbetoonkest on pikivarrastega ja rangidega armeeritud kest, kus töötavateks raudadeks on rangid (3). Pikivarradaid (4) kasutatakse põikvarrast fikseerimiseks. Betooni klass B7,5...20. Krohvikest töötab analoogselt betoonkes- tale. Ts.mördi soovita- tav survetugevus vahe- mikus fm5...10 N/mm2. 2
Puuritakse läbi igasuguse pinnase, Toru ja selle all otsiku all olev pinnas täidetakse tsemendiseguga. Vaia kandevõime on 150 ... 300 kN. Mikrovaiad õigustavad end olemasolevate vundamentide tugevdamisel ja vaivundamendi rajamisel kitsastes oludes. Injektsioonivaiad moodustatakse pinnasesse puuritavatesse torudesse. Torud ja nende ümbrus täidetakse tsemendiseguga. Segu toru ümber suurendab vaia ristlõget ja kaitseb seda korrodeerumise eest. Enne 1990 aastat kasutati kohtvaiu Eestis väga vähe. Hoonete tugevdamiseks kasutati pinnasesse surutud terastorudesse betoneeritud vaiu Tallinna Tehnikakõrgkooli juures. Tartu Ülikooli peahoone tugevdamiseks. Tartu Raeapteegi (Barclay de Dolly maja) tugevdamiseks. Kentmani tänaval asuva elamu tugevdamiseks. Kohtvaiadele (valmistatud Kato agregaadiga) on rajatud Pärnu mnt viadukt Tallinnas ja Pärnu kombineeritud maantee- ja raudteesild. 5.2
annaabi.ee 
