Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. Määrdeõlid peaksid olema heade korrosioonivastaste omadustega. Korrosiooni põhjustavad mitmesugused happed, eriti aktiivsed on vees lahustuvad happed. Nende sisaldus värsketes õlides on lubamatu. Nende kogust hinnatakse happearvuga. Korrosiooni põhjustavad veel leelised, väävel ja mõned selle ühendid. Õlisse sattunud vesi kiirendab nende korrodeerivat toimet. Siit ka nõue, et vees lahustuvaid happeid, leelisi ja aktiivset väävlit mootoriõlid sisaldada ei tohi.
Kui te elate piirkonnas, kus te auto puutub pidevalt kokku korrodeerivate ainetega, on roostetõrje eriti tähtis.Korrosiooni kiirendavad näiteks soolatatud teed, tolmukontrollikemikaalid,mereõhk ja tööstuslik saaste. Niiskus soodustab korrosiooni Niiskus loob tingimused, milles korrosioon võib kõige tõenäolisemalt tekkida. Näiteks suureneb korrosioonioht nullilähedase temperatuuri ja suure õhuniiskuse juures märgatavalt. Sellistes oludes hoiab halvasti aurustuv niiskus korrodeerivat ainet kontaktis auto pinnaga.Selles suhtes on pori eriti suur korrosiooni soodustaja, sest kuivab aeglaselt ja hoiab niiskust kontaktis autoga. Eriti kuivana näides sisaldab pori harilikult ikkagi niiskust ja aitab seega korrosiooni tekkele kaasa.Korrosiooni võib soodustada ka kõrge temperatuur nende osade puhul, mida ei tuulutata korralikult, nii et niiskus hajuda saaks. Seetõttu ongi eriti tähtis, et te hoiaksite oma auto puhtana ja vabana porist jms. See ei kehti ainult
leegist ja põleb 5 s jooksul (Clevelandi tiigel) Mida kõrgem on leektäpp seda kauem säilitab õli kuumenemisel oma omadused. Mootoriõlide leektäpp on vahemikus 200...250 oC. Samas 2-taktiliste mootorite bensiini-õli segus kasutatavatel õlidel peab leektäpp olema madal, et õli täielikult ära põleks. 5. Neutralisatsiooniarv (leelisarv TBN või happearv TAN) - iseloomustab õli korrodeerivat toimet. Mõõdetakse KOH ( mg ) hulgaga, mis kulub 1g õli kõigi nafteenhapete neutraliseerimiseks. 6. Koksisus - iseloomustab õli toimet moodustada põlemisel tagi. Mõõdetakse teatud hulga õli ( 10 g ) aurustamisel järgi jääva koksi hulgaga. Tagi tekib seal, kus mootoriõli temperatuur on ca 350...400 oC ( kolvi põhi, põlemiskamber, pihusti, küünal, klapid ). Suurema osa tagist moodustavad õlis olevad asfaltvaikained ja
ja sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid sademete, millist nimetatakse katlakiviks, tekkega: Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 19 20 Katlakivi teke Vee kareduse mõju · Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate
mille juures õliaurud kuumutamisel moodustavad õhuga segu, mis süttib lahtisest leegist ja põleb 5 s jooksul (Clevelandi tiigel) Mida kõrgem on leektäpp seda kauem säilitab õli kuumenemisel oma omadused. Mootoriõlide leektäpp on vahemikus 200...250 oC. Samas 2-taktiliste mootorite bensiini-õli segus kasutatavatel õlidel peab leektäpp olema madal, et õli täielikult ära põleks. 5. Neutralisatsiooniarv (leelisarv TBN või happearv TAN) iseloomustab õli korrodeerivat toimet. Mõõdetakse KOH ( mg ) hulgaga, mis kulub 1g õli kõigi nafteenhapete neutraliseerimiseks. 6. Koksisus iseloomustab õli toimet moodustada põlemisel tagi. Mõõdetakse teatud hulga õli ( 10 g ) aurustamisel järgi jääva koksi hulgaga. Tagi tekib seal, kus mootoriõli temperatuur on ca 350...400 oC ( kolvi põhi, põlemiskamber, pihusti, küünal, klapid ). Suurema osa tagist moodustavad õlis olevad asfaltvaikained ja polütsüklilised
+/- 0,01 pH ühikut 1. Loodusliku vee koostis 2. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). NaOH või selle asemel Na2CO3 2% HCl lahus Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda (Na2CO3 ) lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toime 1. Karbonaatne karedus ja selle määramine (vt praktikumi töö). 2. Üldkaredus ja selle määramine (vt praktikumi töö) 3. Vee pehmendamine (vt praktikumi töö) Väljasadestusmeetod Ca2+ ja Mg2+ viiakse rasklahustuvatesse ühenditesse ning viimased eemaldatakse veest filtreerimise või setitamisega; lisatakse reaktiive leelismetallide karbonaadid (NaCO3), Ca(OH)2, NaOH, silikaadid, ortofosfaadid (Na3PO4 , Na2HPO4) moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe
Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 52. Karbonaatne karedus Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid. 53. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus
49. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 50. Karbonaatne karedus Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid. 51. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3,), kloriidid (CaCl2,
). Juhul kui need on sees siis temperatuur kuni 50 oC (max 55 oC) või siis üle 100 oC. Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 52. Karbonaatne karedus ja selle määramine(vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse HCO3 ja CO3 kontsentratsioonide järgi; NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub
keskosa temperatuur on 225°C. Hinnatakse pallides (O...6) 2-tunnise katseaja jooksul kolvile sadestunud laki hulka. Pesemisvõime O palli tähendab, et kolvil lakki ei tekkinud. Üleni musta lakiga kaetud kolvi puhul antakse pesemisvõimeks 6 palli. Happearv ja korrosiivsus Õlid ei tohi tekitada korrosiooni, vaid peavad kaitsma metalli selle eest. Korrosiooni põhjustavad mitmesugused happed, leelised väävel ja mõned selle ühendid, õlisse sattunud vesi kiirendab nende korrodeerivat toimet. Vees lahustuvaid happeid, leelisi ja aktiivset väävlit õlid sisaldada ei tohi. Orgaanilisi happeid aga ei ole võimalik õlist täielikult eemaldada. Nad korrodeerivad peamiselt värvilisi metalle ja nende sulameid. Korrosiooni tulemusena tekivad hõõrdepinnale algul täpid ja süvendid, seejärel mikropraod ning lõpuks hakkab metalli pind murenema. Õlidel kontrollitakse happearvu ja korrosiivsuat.
keskosa temperatuur on 225°C. Hinnatakse pallides (O...6) 2-tunnise katseaja jooksul kolvile sadestunud laki hulka. Pesemisvõime O palli tähendab, et kolvil lakki ei tekkinud. Üleni musta lakiga kaetud kolvi puhul antakse pesemisvõimeks 6 palli. Happearv ja korrosiivsus Õlid ei tohi tekitada korrosiooni, vaid peavad kaitsma metalli selle eest. Korrosiooni põhjustavad mitmesugused happed, leelised väävel ja mõned selle ühendid, õlisse sattunud vesi kiirendab nende korrodeerivat toimet. Vees lahustuvaid happeid, leelisi ja aktiivset väävlit õlid sisaldada ei tohi. Orgaanilisi happeid aga ei ole võimalik õlist täielikult eemaldada. Nad korrodeerivad peamiselt värvilisi metalle ja nende sulameid. Korrosiooni tulemusena tekivad hõõrdepinnale algul täpid ja süvendid, seejärel mikropraod ning lõpuks hakkab metalli pind murenema. Õlidel kontrollitakse happearvu ja korrosiivsuat.
annaabi.ee 
