Tõeprobleemid filosoofias
Neutraalsel positsioonil küsimusele vastata ei saa.
Traditsioonilised tõeteooriaid on kolm:
Kõige vanemaks tõeteooriaks võib pidada nn korrespondentsiteooriat (ld co `koos`,
respondere `vastav olema`), kus mingi väite tõesus tähendab ta vastamist tegelikkusele,
faktidele. 20. sajandi alguseni oli selline tõeteooria (ja ühtlasi kriteerium) valitsevaks. Sellise
teooria põhiraskuseks on vastavussuhte määratlemine, mis viis välja mõtteni, et tõde on
tülikas käsitada korrespondentsina.
Pragmatismi (kr pragma `tegevus`) tõeteooria sõnastati William Jamesi (1842-1910) poolt.
Praegu elab pragmatism oma teist kõrgaega Richard McKay Rorty (1931 2007) kaudu.
Väide on tõene, kui ta annab kasulikke tagajärgi, tõde pole midagi muud kui kasulikkus.
Selline vaade tähendab aga juba üsna kaugele minemist intuitiivsest tõemõistest kui millestki
objektiivsest, sest kasulikkus ei sõltu mitte ainult konkreetsest inimesest, vaid ka kohast,
ajahetkest ja eesmärgist
annaabi.ee 
