Mehhanism võib olla kas: ,,copy and paste" or "cut and paste". Võivad esile kutsuda fenotüübi mutatsioone ja muuta raku genoomi suurust. Transposoneid moodustab suur omsa C-väärtusi eukarüootses rakus. Kaks klassi posoneid: DNA transposonid ja retroposonid (jaotuvad LTR-e omavateks ja mitteomavateks). NB! Ekspressioon on sageli koe-, soo-ja ajaspetsiifiline! Ka imprinting! Genoomi kompleksust saab defineerida temas peituva informatsioonihulga kaudu. Ei korreleeru otseselt genoomi suurusega. Fülogeneesi käigus muutub genoomide arhitektuur, kasvab kompleksus. *Fundamentaalsed küsimused: 1.Kuidas tekib genoomide kompleksus arvestades ehitusblokkide (geenide) limiteeritud olemasolu? 2.Millistel molekulaarsetel sarnasustel põhineb elu? 3.Mis teeb liigi ja isendi unikaalseks? *Intrageensed duplikatsioonid võimaldavad pikendada kodeerivaid alasi ja nende keerukust. *Intergeensed rekombinatsioonid võimaldavad valgudomäänide uuenevat kombinatoorikat.
resistentsuse 16 antibiootikumi vastu. 47 ORF-i. 6. Eukarüootsete genoomide omadused (C väärtuse paradoks, koodikasutus, kompleksus) *Geneetiline info paikneb valdavalt nukleaarselt. Lisaks plastiidide/mitokondrite genoom (v.a. Archaeozoa, kellel puudub organellide DNA). Vähemalt mõnes elutsüklis esineb diploidsena! *DNA hulka haploidses genoomis nimetatakse C väärtuseks ja on liigispetsiifiline (ulatub 0,5pg-132pg). Katteseemnetaimedel varieerub kuni 600x. NB! C väärtus ei korreleeru organismide keerukuse ja geenide arvuga (C-väärtuse paradoks). Seotud transposonite arvuga genoomis. *Väiksemad genoomid omavad suuremat aktiivsete transposonite klasside hulka. *Genoomide kompleksust väljendatakse DNA reassotsiatsiooni kiiruse C0t½ kaudu. Sõltub omakorda korduv DNA hulgast. *G+C hulga intragenoomne varieeruvus väga suur (L ja H isohoorid). Geenid asuvad valdavalt GC rikastes piirkondades! *"Keskkonna" geenid on evolutsioneerunud palju kiiremini kui "majahoidjad".
Eksam Variant 1 1. SWOT ANALÜÜS I etapp: SWOT-analüüsis kirjeldatakse (ettevõtte) sisemisi tugevusi (strengths) ja nõrkusi (weaknesses) ning väliskeskkonna pakutavaid võimalusi (opportunities) ja ohte (threats). See on vahend sise-ja väliskeskkonna analüüside tulemuste kokkuvõtteks, mis annab ülevaate (ettevõtte) konkurentsiolukorrast. Meetodit võib seostada strateegiate ja tegevuskavadega. Esialgu kvalitatiivsed näitajad. Näitajad võib panna pingeritta ja anda neile kaalud. Alati oluline märkida, kas kollektiivselt või individuaalselt tehtud ja millal tehtud. Meetmed, abinõud, tegevusplaan. II etapp: TOWS analüüs - Tuleb leida, kuidas väliseid võimalusi ära kasutada nõrkuste kompenseerimiseks. Kuidas ettevõtte tugevusi ära kasutada,...
nihkega hinnangu. Kuna vabaliikme hinnang meile paljudel juhtudel huvi ei paku, siis ei ole isegi selle eelduse mittetäidetus eriline probleem. Juhuslike vigade tinglikud dispersioonid on konstantsed ja ei sõltu eksogeensetest muutujatest. Juhuslike vigade sellist omadust nimetatakse homoskedastiivsuseks. Kui juhuslike vigade dispersioonid ei ole konstantsed, siis on tegemist heteroskedastiivsusega. Juhuslikud vead ei korreleeru omavahel, s.t. nende kovarisatsioon on null. Kui juhuslikud vead korreleeruvad omavahel, siis öeldakse, et mudelis esineb autokorrelatsioon. Juhuslikud vead ei korreleeru sõltumatu muutujaga. See tingimus on automaatselt täidetud, kui muutuja X on mittestohhastiline (näiteks kõigi valimite korral on muutuja X väärtused fikseeritud). Alati ei saa aga vaadata muutujat X mittestohhastilisena ning sel juhul on vajalik mittekorreleeruvuse eeldus
kasutatavast meetodist ja standardiseerimisest! Insuliin Diabeedi diagnostika Insulinoomi diagnostika Referentsväärtus: 6...27mU/L C-peptiid Võimaldab hinnata pankrease insuliini produktsiooni võimet Referentsväärtus 0,4...1,7nmol/L Näidustus ja tõlgendamine: Madalad väärtused I tüübi diabeet Kõrged väärtused II tüübi diabeet Insulinoom: kõrge c-peptiid ja insuliini tase veres, mis ei korreleeru vereglükoosi väärtustega Aeroobne glükolüüs Glükoosi lõhustumine on aeroobse ja anaeroobse glükolüüsi puhul kuni püruvaadini identne Aeroobne ainevahetus integreerib glükoosi aminohapete ja rasvhapete metabolismi. Toimub see üle atsetüül-CoA, mis on aeroobse metabolismi vaheühendiks Aeroobne metabolism toodab rohkelt energiat ja organismi eksisteerimiseks vajaminevaid vaheühendeid Aeroobne glükolüüs
ostujõu pariteet) või EL-i statistikas PPS (purchasing power standard). Maailma suurima majandusega riigid 2012: USA – 22,5% maailma majandusest. Hiina + Hing Kong – 11,7% Jaapan – 8,3% Saksamaa 4,7% Prantsusmaa – 3,6% Eesti on 101. kohal. 2000 USA – 30,8% Jaapan – 14,6% Saksamaa – 5,9% Suurbrittannia – 4,6% Hiina, Hong-Kong - 4,2% 1980 USA – 25,8 % Jaapan – 10,1% Saksamaa – 7,6% Prantsusmaa – 6,4 % Suurbrittannia – 5% Riikide majanduse suurus ei korreleeru riikide territooriumi suurusega. Maailma rikkamad riigid 2013 – Luksemburg, Katar, Norra, Šveits, Austraalia. Usa – 10, Jaapan – 12, Eesti 43 Maailma vaeseimad – Aafrikamaad – Kongo DV, Malawi, Burundi, Niger, Libeeria Maailma jaotus majandusliku ja sotsiaalse arengutaseme järgi : Kahene: põhi-lõuna Kolmene: esimene, teine ja kolmas maailm (NSV Liidus levinud kontseptsioon: arenenud tööstusriigid – sotsialistlikud riigid – arengumaad)
antibiootikumi vastu. 47 ORF-i. 6. Eukarüootsete genoomide omadused (C väärtuse paradoks, koodikasutus, kompleksus). Valdavalt paikneb geneetiline info nukleaarselt. Lisaks plastiidide/mitokondrite genoom (v.a. Archaeozoa, kellel puudub organellide DNA). Vähemalt mõnes elutsüklis esineb diploidsena, DNA hulka haploidses genoomis nimetatakse C väärtuseks ja on liigispetsiifiline (ulatub 0,5pg-132pg). Katteseemnetaimedel varieerub kuni 600x. NB! C väärtus ei korreleeru organismide keerukuse ja geenide arvuga (C-väärtuse paradoks). Seotud transposonite arvuga genoomis, Väiksemad genoomid omavad suuremat aktiivsete transposonite klasside hulka, Genoomide kompleksust väljendatakse DNA reassotsiatsiooni kiiruse C0t½ kaudu. Sõltub omakorda korduv-DNA hulgast, G+C hulga intragenoomne varieeruvus väga suur (L ja H isohoorid). Geenid asuvad valdavalt GC rikastes piirkondades, "Keskkonna" geenid on evolutsioneerunud palju kiiremini kui
d) Kui regressioonikordajad 0st erinevad, siis on nähtuste vahel korrelatiivne seos e) Lineaarse regressioonimudeli korral regressioonikordaja iseloomustab sõltuva muutuja ühe ühikulist muutumist muutuja ühe ühikulise muutumise korral. f) regressioonanalüüsi kõige üldisem eesmärk on kirjeldada korrelatiivset seost matemaatilise funktsioonina g) mitmene regressioonimudel: jääkliikmed: 1. jaotuvad normaalselt 2. keskmine tase = 0 e keskväärtus 3. ei korreleeru teiste jääkidega 4. ei korreleeru selgitavate muutujatega h) kui homoskedastiivsus, siis hajuvus jääb samaks x-i väärtuse suurenemisel i) kui heteroskedastiivsus, siis hajuvus ei jää samaks 7. Geomeetriline keskmine Leitakse rea liikmete arvuga võrduva juurena rea liikmete korrutisest. Kasutatakse maj. statistikas kõige sagedamini aegridade uurimisel keskmiste kasvutempode leidmiseks. Geom. keskmist leida ei ole üldjuhul võimalik, kui mõned rea liikmed on negatiivsed.
· Töötajaid kaasatakse tulemuste mõõtmise ja tulemuspalga määramise protsessi. · Tulemuste mõõtmine ja tulemuspalga kujunemine on lihtne ja kõigile arusaadav. · Tulemuste hindamise põhimõtted on õiglased. Puudused: · Tulemus ei sõltu alati töötajast (näiteks tellimuste, materjalide puudus). · Töötajad reguleerivad toodete/teenuste mahtu. · Ei väärtustata oskusi. · Makstav tasu ei korreleeru sageli tehtud pingutusega või produktiivsusega. · Juhid loobuvad juhtimistegevusest, arvates, et palgasüsteem juhib töötajaid. · Rakendamisega seotud lisakulutused. 60. Millised on väärtuspalga kasutamise eelised ja puudused? Puudused: · hinnangud töötajatele on subjektiivsed ja sellest tulenevalt ebaõiglased · sageli jääb segaseks, kas hinnatakse tööprotsessi sisendeid või väljundeid
kohta võib puududa. Tuleb hinnata ise määramatuse tõelist väärtust, vaatad suuruse iseloomu, allika usaldusväärsust, praktikas kasutavat määramatust jne. Tavaliselt vaadatakse nii: xi =(a ü,i +a a,i)/2, suuruse väärtused neis rajades on võrdtõenäolised (ühtlane jaotus), siis (a ü,i + a a,i)=2ai, dispersioon u 2(xi)=ai2/3, standardmääram u(xi)=ai/Panust andvad dispersioonid Mudelis (4.35) esinevad sisendid suurused pingelang U ja takistus R sel juhul omavahel ei korreleeru. Seega voolutugevuse I mõõtetulemuse dispersioonihinnang u² (I) valemite (2.12) ja (2.13) põhjal on avaldatav seosest: u²(I)=c²u²(U)+c²u²(R), 1 Kus U cU = I / U = ' cR = I / R = R 82. R2 Dokumendist võetud suuruse määramatus: Kui mõne sisendsuuruse Xi hinnang xi on
· Selline olukord on majanduslikke protsesside analüüsimisel tüüpiline, sest tegelikus elus mistahes majanduslik nähtus või protsess sõltub alati suurest hulgast teguritest i (sõltumatutest muutujatest). KLASSIKALISE REGRESSIOONIANALÜÜSI PÕHIEELDUSED 1. Regressioonimudel on korrektne, lineaarne parameetrite suhtes. 2. Regressioonijääkide (jääkliikmete) tinglikud keskväärtused on võrdsed nulliga. 3. Regressioonijäägid ei korreleeru sõltumatute muutujatega. 4. Jääkliikmete dispersioonid on konstantsed (ei esine heteroskedastiivsust). 5. Regressioonijäägid ei korreleeru omavahel (ei esine autokorrelatsiooni). 6. Sõltumatud muutujad ei tohi olla täpses lineaarses sõltuvuses (multikollineaarsus). 7. Sõltumatud muutujad omavad küllaldast varieeruvust 8. Regressioonijäägid on normaaljaotusega. GAUSS MARKOVI TEOREEMI OLEMUS GAUSS MARKOVI TEOREEM: kui on täidetud klassikalise regressioonmudeli
d) Kui regressioonikordajad 0st erinevad, siis on nähtuste vahel korrelatiivne seos e) Lineaarse regressioonimudeli korral regressioonikordaja iseloomustab sõltuva muutuja ühe ühikulist muutumist muutuja ühe ühikulise muutumise korral. f) regressioonanalüüsi kõige üldisem eesmärk on kirjeldada korrelatiivset seost matemaatilise funktsioonina g) mitmene regressioonimudel: jääkliikmed: 1. jaotuvad normaalselt 2. keskmine tase = 0 e keskväärtus 3. ei korreleeru teiste jääkidega 4. ei korreleeru selgitavate muutujatega h) kui homoskedastiivsus, siis hajuvus jääb samaks x-i väärtuse suurenemisel i) kui heteroskedastiivsus, siis hajuvus ei jää samaks 4. Normaalvalimi jaotus 5. Ülesanne: Aegrea ülesanne Y = ... - ... 100 – 200 6. Ülesanne: Kaupade käibe muutus 7. Geomeetriline keskmine Leitakse rea liikmete arvuga võrduva juurena rea liikmete korrutisest. Kasutatakse maj. statistikas kõige
Tulemuseks on vatsa pH alanemine umbes 5 ümber, ka vatsa puhverdusvõime nihkub. Atsidoosi tunnused karjas: Vahelduv isu või isutus (ei söö enam jahu) Piimarasva langus alla 3.0 Kõhulahtisus( vahutav,vesijas) Sagenenud laminiidid või tallahaavandid e. kari lonkab Põletike osakaal suureneb (udara, emaka, liigesepõletikud) Äge atsidoos- istutu, jalutu, hingetu Rooja pH ei korreleeru vatsa pH-ga Rooja hindamisel SARA korral, saab öelda, et roe on pehmem, kollakam, mõnikord vahutav ning magus-lääge lõhnaga sisaldades ka seedumata söödaosasid ning teravilja. Alati tuleb kaaluda ka teisi rooja konsistentsi muutvaid olukordi, näiteks pikkade söödaosade leidmine võib viidata ka vatsas seeduva proteiini vähesusele Rasva/valgu suhe: R:V suhe 1,2-1,4. Alla 1,1- viitab atsidoosile . Üle 1,4 viitab ketoosile . Ühe näitaja
Tulemuseks on vatsa pH alanemine umbes 5 ümber, ka vatsa puhverdusvõime nihkub. Atsidoosi tunnused karjas: ● Vahelduv isu või isutus (ei söö enam jahu) ● Piimarasva langus alla 3.0 ● Kõhulahtisus( vahutav,vesijas) ● Sagenenud laminiidid või tallahaavandid e. kari lonkab ● Põletike osakaal suureneb (udara, emaka, liigesepõletikud) ● Äge atsidoos- istutu, jalutu, hingetu Rooja pH ei korreleeru vatsa pH-ga Rooja hindamisel SARA korral, saab öelda, et roe on pehmem, kollakam, mõnikord vahutav ning magus-lääge lõhnaga sisaldades ka seedumata söödaosasid ning teravilja. Alati tuleb kaaluda ka teisi rooja konsistentsi muutvaid olukordi, näiteks pikkade söödaosade leidmine võib viidata ka vatsas seeduva proteiini vähesusele Rasva/valgu suhe: R:V suhe 1,2-1,4. Alla 1,1- viitab atsidoosile . Üle 1,4 viitab ketoosile . Ühe näitaja
erinevuse määra ja iseloomu hindamisel. Paariviisiline Fst arvutus – „ülevaateanalüüs“, mida on hea kasutada ka suuremahuliste ülegenoomsete andmestike puhul. Võrdlemine toimub populatsioonide või populatsioonigruppide tasemel. Põhikompomentanalüüsi korral leitakse omavahel korrelleeruvad tunnused ja neist konstrueeritakse uued tunnused – põhikomponendid, mis definitsiooni järgi enam omavahel ei korreleeru. Põhikomponent analüüsi kasutatakse suuremahuliste genotüpiseerimisandmete analüüsil andmete üldistamiseks üksikute proovide tasemel. Põhikomponentanalüüsi puhul näeme erinevaid kihte samas kui Fst puhul on kogu erinevus ühte dimensiooni taandatud. 6. Kirjelda Structure-sarnaseid meetodeid populatsioonide geneetilise struktuuri hindamisel. Millel need meetodid põhinevad. Mida tuleb tulemusi interpreteerides silmas pidada. Ja mille põhjal
Mõnikord ikterus, võib olla palpeeritav mass (pankrease turse, hiljem pseudotsüst või abstsess). Hemorraagilise pankreatiidiga patsiendil võib lisanduda Grey Turneri (hematoom küljel) või Culleni sümptom (hematoom naba ümber). Diagnoos: Ägeda pankreatiidi diagnoosi saab panna, kui esineb vähemalt kaks kolmest: iseloomulik vöötaoline valu, lipaasi/amülaasi vähemalt 3x tõus, radioloogiliselt sobiv leid. Lipaasi ja amülaasi aktiivsus ei korreleeru haiguse raskusega. Lipaas on markerina spetsiifilisem ja püsib vereringes kauem. UH vajalik kõigile patsientidele biliaarse etioloogia kinnitamiseks/ümberlükkamiseks. Kontrastiga KT patsientidele, kellel diagnoos ebaselge või pole positiivset dünaamikat 48-72t jooksul. Diferentsiaaldiagnoos: Peptiline haavand, kolelitiaas/kolangiit, koletsüstiit, õõnesorgani perforatsioon, soolesulgus, mesenteriaalne isheemia, hepatiit, apenditsiit, äge koronaarsündroom, KATE
Likerti skaala headust hinnatakse selle kaudu, kui hea on seos üksiküsimuste ja üldskoori vahel. Seost väljendab korrelatsioonikoefitsient. On loogiline, et kõrge üldskoori saanu peab vastama ka üksikküsimustele nii, et saaks maksimaalselt punkte. Teisiti öeldes, üksikküsimuste skooride ja üldskoori vahel peab olema tugev positiivne korrelatsioon. Kui üksikküsimusest saadud skoor ja üldskoor ei korreleeru, siis ei mõõda see küsimus järelikult seda, mis ülejäänud test ning ta tuleks välja võtta/vahetada. Kumulatiivne skaala näitab, et isik, kes sai kokkuvõttes kõrgema skoori, on iga testiküsimuse kohta saanud parema või vähemalt samahea tulemuse, kui madalama skoori saanud isik. Öeldu sisu selgub näitest: Skaalapunktid Väited --------------------------------------------------------
erisusi teemakäsitlustes. Näitena on tundeelamuse valdkonna ligiitamine Benneti käsitluses (2005) Lisaks kolmele põhimõõtmele saab emotsioone iseloomustada veel alljärgnevate tunnuste alusel: - emotsioonid on steenilised või asteenilised. Ehk steeniliselt jõudu andvad mobiliseerivad energiat. Asteenilised pärssivad ja pidurdavad tegutsemist. Steeniline ja asteeniline ei korreleeru positiivse-negatiivse skaalal. - Saame püüda vaadata emotsioonide kordumise tsüklit. Ehk saame uurida emotsioonide tsüklilisust. Nagu sai öeldud, et emotsioon on vajaduspõhine nähtus, siis ka vajadus oli tsükliline nähtus. - emotsioone saab iseloomustada ka nii, kas nad on ühe suunitlusega või nad on ambivalentsed. Kas emotsioonid on ebamäärased või konkreetsed.
Siit tuleneb,et ekstraverdi kõrge neurotism võimendab tema kuritegeliku käitumise ohtu.Eysencki teooria põhijäreldustele toetudes peaksid kurjategijad grupina demonstreerima madalamat tsentraalse närvisüsteemi erutuvuse taset(ekstravertsus),kõrgemat autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa aktiivsust(neurotism) ja vaimset ebastabiilsust(psühhotism).Eysencki tulemused pole leidnud empiirilist kinnitust.Näiteks on leitud,et mitte kõik kuriteod ei korreleeru ekstraversusega,vaid mõned korreleeruvad ka introversusega. 23.küsimus Kriminaalse käitumise õppimine(J.Watson,B.-F.Skinner) Õppimisteooriad lähtuvad eeldustest,et kuritegelikku käitumist inimene õpib.Kuritegeliku käitumise õppimist on käsitlenud psühholoogia suund behaviorism,mis sai alguse John Watsoni(1878-1958) töödega.Suunale teedrajavaks loetakse J.Watsoni 1913
autonoomne aktivatsioon tegelikult vajaliku ja otstarbeka ülesandele keskendumise asemel · Võistluslikkus näib olevat õpitud omadus ja see seostub võiduihaga. Tugeva võidusooviga inimesed on võistlusel tugevalt aktiveeritud (Franken & Brown, 1996). Teised inimesed väldivad võistlemist, sest see mõjub neile häirivalt ning enesekujundit ohustavalt (Franken & Prpich, 1996) · Võistlusärevus ja võistluse tajutud ebameeldivus ei korreleeru omavahel, seega näivad need kaks nähtust olevat erineva päritoluga motivatsioonilised süsteemid Püsiaktivatsioon (Ärevus) · Kõrge püsiaktivatsioon iseloomustab kõrge negatiivse emotsionaalsusega ärevaid ja neurootilisi inimesi · Madal püsiaktivatsioon on iseloomulik inimestele, kes on madala emotsionaalsusega, tegelevad meditatsiooniga või lõdvestusega (Benson, 1975) · Ärevus on tavaline emotsioon ja seda võib normaalseks pidada seni, kuni ta pole sooritust täielikult halvav
See ei tähenda mui- dugi, et meeste ja naiste väärtushinnangud päriselt kokku langeksid. Maskuliinse kultuuri naiste väärtushinnangud on veidi pehmemad kui meeste omad. Feminiinse kultuuri meeste väärtushinnangud veidi karmimad kui naiste omad. St maskuliinse maa naised ei pea oma kultuuri nii maskuliinseks kui mehed ja feminiinse maa mehed ei pea oma kultuuri nii feminiinseks kui sealsed naised. Enamiku majandusteadlaste arvates ei korreleeru masku- liinsus riigi majandusliku heaoluga: on rikkaid ja vaeseid maskuliinseid maid, nagu ka rikkaid ja vaeseid feminiinseid maid. Esimese kultuurikogemuse saab laps peres. Maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui ka tüdrukud mõtlema mehelikult, st olema auahned ja võitlusvõimelised ning samas mõistma, millist käitumist oodatakse poistelt, millist tüdrukutelt. Lapsed hindavad julgust ja vaprust. 82
lamedamaks. Ka patsiendi spontaansed hingamispingutused ilmnevad kapnograafia kõveras juba varakult. Vastunäidustused Kiirabis puuduvad. Varustus Kapnomeeter, andur. Kapnomeetria piirid Kõige olulisem piirang kapnomeetria haiglaeelseks rakendamiseks seisneb asjaolus, et tihti on tegemist šokist tingitud vereringehäiretega. Südamemahu langus kutsub esile kopsuperfusiooni vähenemise ja järelikult ka etCO2 vähenemise. Seetõttu ei korreleeru etCO2 üldse (või korreleerub vähe) arteriaalse CO2 sisaldusega. Sel juhul pole võimalik hingamise juhtimine ehk hingamise minutimahu suurendamine või vähendamine mõõdetud etCO2 väärtuse järgi. 51.4. Kunstliku hingamise aparaadi kasutamine Üldine sissejuhatus Kunstlikku hingamist hingamiskoti abil (nn. Ambu kotiga ventileerimist) on kiirabis hakanud asendama kunstliku hingamise aparaadid koos respiraatoritega. Nende seadmete kasutuselevõtt
annaabi.ee 
