Pikkused on jaotunud normaalselt (Gaussi kõver, normaaljaotus; keskmisele taandumise reegel- regression to the mean) . Gaussi avastus kehtib mitte ainult pikkustele vaid ka nt vaimsete omaduste puhul. Kuigi pikkuste vahel puudub jäik seos, on püsiv tendets, et pikkade vanemate lapsed on keskmisest pikemad ja lühematel keskmisest lühemad, vaatamata sellele, et toimub keskmisele taandumine. Sellise seose olemasolu kutsutakse korrelatsiooniks. Matemaatik Karl Pearson arendas Galtoni ideed edasi ja töötas välja arvu leidmise eeskirja, mis iseloomustab seose tugevust. Seda arvu nimetatakse korrelatsioonikordajaks. Korrelatsioon on üks tugisambaid, millel põhineb tänapäeva psühholoogia. Psühholoogia ajaloost 8 Kraepelin Galton Psühholoogia ajaloost 9
värsket. Õpilased pakkusid, et toit võiks olla mitmekesisem. KAS NAISED VALIVAD ROHKEM, MIDA NAD SÖÖVAD KUI MEHED? Statistikatöö üheks hüpoteesiks püstitasin, et naised valivad rohkem, mida nad söövad. See osutus tõeks. Naistest 70% vastas, et valib, mida sööb. Meestest vastas vaid 39%, mida sööb. Uurisin samuti, kas on seost selle vahel, kui palju teevad õpilased nädalas sporti ja kui vanad nad on. Korrelatsiooniks tuli: 0,271676372. Järelikult ei ole mingit seost. Teiseks uurisin kas on seost on vanuse ja haigestumise vahel. Korrelatsioon tuli: 0,104668854. Järelikult jälle mingit seost ei ole. KOKKUVÕTE Inimeste eluviisile pannakse alus juba lapsepõlves ning ebapiisav informatsioon tervisliku eluviisi kohta avaldub inimesele kogu ülejäänud elu. Üllatav oli, et 50 % õpilastest vastas, et arvab, et tema eluviis on tervislik. 50% õpilastest
seletatakse geneetilise korrelatsiooni olemasolu tunnuste vahel. Kui võtame vaatluse alla mitu tunnust, siis vaatame, kas need tunnused on teineteisest sõltuvad või mitte. Korrelatsioonanalüüs selgitab tunnustevaheliste seoste tugevust ja suunda. Korrelatiivne muutlikkus (kovariatsioon) on erinevate tunnuste vahel isesugune ja sõltub nii genotüübist kui ka keskkonnatingimustest. Fenotüübiliste tunnuste vahel arvutatud korrelatsiooni nimetatakse fenotüübiliseks korrelatsiooniks. Selektsiooniefektiivsuse prognoosimisel on aga olulisem teada geneetilisi korrelatsioone tunnuste vahel, millised määratakse seoste uurimisega sugulasloomade rühmades. Seoseid võib määrata ka põlvkondade vahel näiteks järglaste ja vanemate ühe ja sama tunnuse vahel. Matemaatilise analüüsiga on võimalik määrata vaid tunnustevaheliste seoste olemasolu ja hinnata seoseid kvantitatiivselt. Seoste põhjuste selgitamine kuulub bioloogia valdkonda. Tunnustevahelise seose
on stoiline, lahke, empaatiline, hea suhtleja. Kategooriate sisu Stereotüübid prototüübid, mis ilmsevad inimestel sotsiaalsetes olukordades ja on kinnistunud seoste kogumid, mis väljenduvad inimest ehoiaktuyes, harjumuste sja käitumises. Stereotüüp on üldistatud, püsiv mulje mingist nähtusest, vastab tavaliselt vähe tegelikkusele. Tavaliselt mõeldakse negatiivseid hoiakuid ja stereotüüpi rakendatakse mõne tegevusgrupi vastu. Seda protsessi nimetatakse illusoorseks korrelatsiooniks - oletus, et kaks muutujat on omavahel seotud, kuigi tegelikkuses on sarnasus minimaalne. Rakendatakse mõne vähemusgrupi suhtes. Nuku test 1940a, USAst, - Milline nukk on ilus ja hea? Uuriti kuidas afroameerika lapse don marginaliseeritud tänu eelarvamustele. Itaallased kordasid seda testi sisserändajate laste peal. Kuidas rassism on mõjutanud lapsi, kust see tuleb? Tulevad sõjapiirkonnast, kus sõdurid on tumedad ja süüa toovad heledanahalised head?
Pleiotroopsusega seletatakse geneetilise korrelatsiooni olemasolu tunnuste vahel. Kui võtame vaatluse alla mitu tunnust, siis vaatame, kas need tunnused on teineteisest sõltuvad või mitte. Korrelatsioonanalüüs selgitab tunnustevaheliste seoste tugevust ja suunda. Korrelatiivne muutlikkus (kovariatsioon) on erinevate tunnuste vahel isesugune ja sõltub nii genotüübist kui ka keskkonnatingimustest. Fenotüübiliste tunnuste vahel arvutatud korrelatsiooni nimetatakse fenotüübiliseks korrelatsiooniks. Selektsiooniefektiivsuse prognoosimisel on aga olulisem teada geneetilisi korrelatsioone tunnuste vahel, millised määratakse seoste uurimisega sugulasloomade rühmades. Seoseid võib määrata ka põlvkondade vahel näiteks järglaste ja vanemate ühe ja sama tunnuse vahel. Matemaatilise analüüsiga on võimalik määrata vaid tunnustevaheliste seoste olemasolu ja hinnata seoseid kvantitatiivselt. Seoste põhjuste selgitamine kuulub bioloogia valdkonda. Tunnustevahelise seose
Kui r = 0, siis seost täheldada ei saa. Korrelatsioonikordaja saab leida seosega: - - = =CORREL(X; Y) Data Analysis / Correlation Kui korrelatsioonikordaja absoluutväärtus |r|>0.7, loetakse seda tugevaks korrelatsiooniks, kui |r|<0.3, on tegemist nõrga korrelatsiooniga. Seose suund iseloomustab sõltuva tunnuse väärtuse muutumist, mis on tingitud sõltumatu tunnuse väärtuse muutusest. Tegemist võib olla: o positiivse seosega, s.t ühe muutuva suuruse kasvades kasvab keskmiselt ka teise suuruse väärtus (tõusev sirge); o negatiivse seosega, s.t ühe muutuva suuruse kasvades teine suurus keskmiselt kahaneb (langev sirge). Seose suunda väljendab korrelatsioonikordaja märk
annaabi.ee 
