Kosmograafia referaat "Eestlasest leiutaja ja astro-optik Bernhard Schmidt´i elu ja tegevus
Väikese vaateväljaga
teleskoopide abil ei jõuaks iialgi kogu taevalaotust ära pildistada. Selleks oli vaja suure
vaateväljaga teleskoopi, kuid geomeetrilise optika seadustest tulenevalt moonduvad
pöördparaboloidikujulise peapeegli vaatevälja tsentrist kaugemal asetsevad objektid
väljavenitatuteks. Seda nähtust nimetatakse koomaks. Schmidt mõtles välja, kuidas eemaldada
selline sfääriline aberratsioon. Selle saavutas ta erilise kujuga korrektsioonplaadi asetamisega
teleskoobi peapeegli ette. See kujutas endast õige vähe tasapinnalisest erinevat klaasplaati, mille
keskosa oli veidi kumerläätse-, seda ümbritsev osa aga veidi nõgusläätsekujuline. Selle
saavutamiseks leidis ta teravmeelse lahenduse. Ta paigutas tasaplaadist tooriku anumale, millest
seejärel pumbati õhk välja. Tekkinud vaakumi survel paindus plaat keskmises osas kergelt
allapoole, lihvimisega tekitati plaadi servadesse vajaminev nõgusus. Alles tänapäeval on jõutud