F20-F29 SKISOFREENIA, SKISOTÜÜPSED JA LUULISED HÄIRED - mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu *teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed tavaliselt säilinud *Crow (1982-1985) positiivne/negatiivne sümptomaatika *seotud virgatsained: dopamiin (DA( ja serotoniin 5-HT) *ÄGE PSÜHHOOTILINE EPISOOD - äge algus (kahe nädala vältel) - seos ägeda stresiga *SKISOFREENIA - ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) - luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) - hallutsinatsioonid, illusioonid - mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnalina väljendus jääb tihti arusaamatuks - mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jäid - suitsidaalsuse oht *PARANOIDNE SKISOFREENIA
Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks. Aluseks, et lapse isiksus kujuneb välja peamiselt koduse mõjutamise tulemusena on oluline ka rollide omandamine ja suhtlus tähtsate teistega. Iga inimene on isiksus, olenemata ajahetkest või olukorrast. Igal ühel on oma tunnus, millega ta erineb teistest. Inimese isiksus kujuneb kasvatus- ning arenguprotsessis, mis allub psühholoogiliste töömeetodite korrektsioonile. Väga tähtis on mõista, et ei kasvatuse ega tööga enese kallal ei saa muuta üht algse isiksusetüübi struktuuri teiseks. Füüsiliselt erinevad kõik inimesed samuti üksteisest, kuid me suudame klassifitseerida neid kui mehi ja naisi, pikki ja lühikesi jne. Erinev isiksus kujuneb sündides.. Isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda suhteliselt vähe. Sotsiaalse õppimise teel omandatav kogemus muutub isiksuse osaks
· Bioloogilised põhjused Kaasasündinud + eluviis · Psühholoogilised tegurid Isiksus ja stressorid · Sotsiaalsed tegurid Nt väärtused Stress-diatees mudel Soodumus e diatees Momendil mõjuvad pingetegurid e stress Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäired, ärevushäired Skisofreenia · Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) · Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) · Hallutsinatsioonid, illusioonid · Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. · Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. Meeleoluhäired
Psühhogeensed häired ehk ebanormaalne mõtlemine pole orgaanilist päritolu, nt hüsteeria, Ravi- kognitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta.Kaasasündinud häired, sotsiaalsed häired. Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäired, ärevushäired. Skisofreenia - Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile).Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda).Hallutsinatsioonid, illusioonid.Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. Meeleoluhäired - Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti
- selektiivne unustamine, mälestuste moonutamine AJATUNNETUS - desorieteeritus *ajas (ei tea, mis on päevaaeg kalendri suhtes) *vanuses (kui vana olen) *kronoloogia tunnetus (kui palju aega läheb, kuidas aeg kulgeb) - aja kvaliteedi tajumise häired (milline aja tajumise kvaliteet on olnud ja kuidas seda hindame) TAJUHÄIRED - illusioon - hallutsinatsioon MÕTLEMISHÄIRED - ülekaalukas mõte (mõte, mis ei ole päris adekvaatne, on ülekaalukas) - luul (pole ratsionaalne ja ei allu korrektsioonile) - folie a deux (jagatud luul ehk kui ühel inimesel on välja arenenud luulusüsteem, siis teised võivad ka sissehaaratud saada) *kiirenemine (mõttekäik on nii suur, et tahaks rääkida palju, aga suu ei suuda välja öelda) *pidurdus *mõttekäigu häirumine (raskused teemal püsimisega) *mõtete blokeerumine või äravõtmine KÕNE JA KEELEHÄIRED -afaasia (raskusi sõnade väljaütlemise või arusaamisega) -ehholaalia (teatud sõnade kontrollimatu kordamine)
ohtlikud): *agorafoobia (agoraphobia); *sotsiaalfoobia (social phobia); *liht- e. spetsiifiline foobia (specific phobia)(kõrgusekartus, välgukartus, loomade kartus jne 3) ülekaalukas mõte (idee) (overvalued idea) - ekslik veendumus, mis on vähem püsivam ja veidram kui luulumõte. 4) luulumõte (delusion) - tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus, mis üldjuhul ei allu korrektsioonile: *depressiivne luul - alaväärsusluul, väiksusluul, vaesusluul, hüpohondriline luul, füüsilise puude luul, eitus- e. nihilistlik luul, huku- e. katastroofiluul, enesesüüdistusluul, patuluul) *suurusluul (delusion of grandeur, grandiose) - võimekusluul, võimuluul, rikkusluul, missiooniluul, reformaatorlusluul, leidurlusluul, kõrge päritolu luul, seksuaalse külgetõmbe luul) *paranoiline luul (paranoid, persecutory) - tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul,
hallutsiantsioonid) Negatiivne sümptomaatika tuimenenud, inadekvaatne tundeelu pool; vähene reageerimine kõigele, loid Virgatsained: dopamiin(DA vähendab positiivset sümptomaatikat. Võivad esineda motoorsed häired) ja serotiin (5-HT emotsioonide tõstmine.) 1-2% elanikkonnast, suur pärilikkuse osakaal. Oluline ka kasvukeskkond. Seos psühhoaktiivsete ainete kasutamisega. F 20 Skisofreenia Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogika, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) Hallutsinatsioonid, illusioonid Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seotusetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. F20.0 Paranoidne skisofreenia: vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad
hallutsiantsioonid) Negatiivne sümptomaatika – tuimenenud, inadekvaatne tundeelu pool; vähene reageerimine kõigele, loid Virgatsained: dopamiin(DA – vähendab positiivset sümptomaatikat. Võivad esineda motoorsed häired) ja serotiin (5-HT – emotsioonide tõstmine.) 1-2% elanikkonnast, suur pärilikkuse osakaal. Oluline ka kasvukeskkond. Seos psühhoaktiivsete ainete kasutamisega. F 20 Skisofreenia Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogika, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) Hallutsinatsioonid, illusioonid Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seotusetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. F20.0 Paranoidne skisofreenia: vanuses 18-25 / 50ndad eluaastad
· Psühhootiline häire F20-F29 Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired · Mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu · Teadvuse selgus ja intellektuaalsed võimed on tavaliselt säilinud · Crow (1982, 1985) positiivne / negatiivne sümptomaatika · Seotud virgatsained: dopamiin (DA) (ja serotoniin 5-HT) Skisofreenia · Ülekaalukas mõte (domineerib teadvuses, kriitika puudub, teatud alluvus korrektsioonile) · Luulumõte (vale veendumuslik otsustus, paraloogiline, kriitika puudub, korrektsioonile ei pruugi alluda) · Hallutsinatsioonid, illusioonid · Mõtlemine muutub ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. · Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud. · Suitsidaalsuse oht! Paranoidne skisofreenia
estlusteemaga) Mõtlemise sisulised häired Sund- e. obsessiivne mõte Foobia teatud väliste situatsioonide või objektide ülemäärane kartmine (e. ülemäärane ärevus, mis tekib teatud situatsioonide või objektide toimel, mis tegelikult ei ole ohtlikud. Ülekaalukas mõte/idee ekslik veendumus, mis on vähem püsivam kui luulumõte Luulumõte tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus, mis üldjuhul ei allu korrektsioonile. 1) depressiivne luul alaväärsusluul, väiksusluul, vaesusluul, hüpohondriline luul, füüsilise puude luul jne. 2)Suurusluul võimekusluul, võimuluul, rikkusluul jne. 3)Paranoiline luul tähendusluul, suhtumisluul, hüljatusluul, Emotsionaalse funktsiooni häired (tundeeluhäired) Emotsioon afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega.
- Sotsiaalfoobia – kardetakse grupi kohest negatiivset tagasisidet nt ei julge esineda. 3) Ülekaalukad mõtted – teadvuses domineeriv mõte mis ei ole reaalse situatsiooniga seotud ja tõrjub mõtlemises tegeliku elu kajastuse tagaplaanile. Enamasti ei ole haiguslik. Ekslik veendumus mis on vähem püsivam ja veidram kui luulumõte (alaväärsusmõtted) 4) Luulumõte – tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus mis üldjuhul ei allu korrektsioonile – usub seda päriselt - Depressiivne luul – alaväärsus, väiksus, vaesus, hüpohondriline, füüsilise puude, nihilistlik, huku ja katastroofi, enesesüüdistuse -luul - Suurusluul – võimekus, rikkus, missiooni, reformaatorlusluul - Paranoiline luul – tugevalt endaga seotud (uudised on ainult mulle) tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul, hüljatus, tagakiusamis, kahjustus,
kahekohalise arvu liitmine) see on süntees! - see siin kõik kokku ongi ARVUTAMISE ALGORITM! i. Sellist materjali seletamist nimetatakse induktsiooniks ehk kasutusel on induktiivne meetod ja liigutakse üksikult üldisele. See on LÕ-s üks olulisemaid meetodeid. Toimuv tunnetusprotsesside korrektsioon on põhiliselt suunatud taju, võrdlemisoskuse, üldistamise ja praktikas kasutamine korrektsioonile. Selle abil tuuakse välja primaarsed matemaatika mõisted. (küsimus 18) j. 1. -5. Klassini ei sõnastata üldistusi tihti reeglina. Definitsioonid (eelkõige kõikvõimalikud reeglid) jäävad varjatuks. Oluline on, et laps oskab oma sõnadega rääkida, miks ja millises järjekorras ta teeb. See rääkimine on asendus reegli pähe õppimisele. k. Lihtsustatud õppes on kasutusel ka deduktiivne meetod
annaabi.ee 
