Juhendaja valik Vali juhendaja vastavalt isikule ja teemale. Vali juhendajaks inimene, kes on sinu uurimistöö teema osas spetsialist. Töö planeerimine Arvesta: töö valmimise tähtaega; esialgse kavandi valmimise tähtaega; igale töö osale kuluvat aega; materjali leidmiseks ja kogumiseks kuluvat aega; töö vormistamisele kuluvat aega; Töö planeerimine Arvesta parandusteks vajalikku aega. Ja arvesta ka ajareserv algselt planeeritus võimalike korrektiivide tegemiseks. Järgi plaani hoolikalt, muudatuste korral tehke vastavad parandused. Töö koostamise etapid Teema valik; Allikmaterjalide valik ja läbitöötamine; Ajakava/plaani koostamine; Andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine; Töö koostamise etapid Andmetöötlus; Töö teksti kirjutamine; Töö vormistamine ja korrektuur; Töö esitlus ja kaitsmine. Töö põhiosad I Tiitelleht järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö
läbiviimine andmetöötlus töö teksti kirjutamine töö vormistamine ja korrektuur töö esitlus ja kaitsmine UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Koostada detailne plaan, kus on arvestatud töö valmimise tähtaega esialgse kavandi valmimise tähtaega materjali leidmiseks ja kogumiseks kuluvat aega igale tööosale kuluvat aega töö vormistamisele kuluvat aega parandusteks vajalikku aega ette nähtud ka ajareserv algselt planeeritus võimalike korrektiivide tegemiseks KUI TÖÖ VALMIS... Tuleb see esitada retsenseerimiseks juhendajale ja ühele 12. klassi õpilasele RETSENSEERIMINE Võimalik on saada 60 punkti Teemavalik, meetodid, allikad 20 punkti Töö sisu ja uurimuslikkus 15 punkti Korrektne viitamine10 punkti Kui töö ei ole korrektselt viidatud lükatakse see tagasi Vormistus15 punkti (olulised on pildid ja graafikud) KAITSMINE Kaitsminse eest on võimalik saada 20 punkti
kujuneb seguna kahest komponendist; 1)kavandatud eesmärgipäraste sammude astumine; 2)reaktsioon ootamatutele muutustele ja konkurentide käitumisele. Muutustele reageerimise käigus toimub tihti strateegia peenhäälestus, kuid vajadusel muudetakse seda oluliselt. Strateegiline plaan planeerimise käigus teostatud uuringud, analüüsid, prognoosid jms Tulemuste hindamine, uute arengusuunda arvessevõtmine ja korrektiivide tegemine valmistavad juhte muutuvates tingimustes toime tulema ja aitavad täpsemalt mõista erinevate muutuste mõju ettevõttele. olukorra muutumine tingib korrektiivide tegemise. Seda tingivad nii väliskeskkonna kui ka ettevõtte sisesed muutused ja ka seniste tulemuste hindamine. Strateegia edukus sõltub oluliselt sellest, kui hästi õnnestub tulevikku ette näha. Tegevuse hindamine ja vajalike korrektiivide tegemine on nii strateegilise juhtimistsükli alguseks ja lõpuks. 7. 10
jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis Kogukonna jõustamine - kogukonda liitev, arendav ja tunnustav, koostööks võimalusi otsiv ja loov tegevus. Avaliku võimu poolne tegevus kogukondade suutlikkuse kasvatamiseks. Sotsiaalne planeerimine – kogukonna seisundi sh saadaoleva ressursi hindamine, lühi- ja pikaajaliste arengueesmärkide seadmine, tegevuskava koostamine ja elluviimine koos vahepealsete hindamiste ja korrektiivide sisseviimisega. Tegevuskava loomulik osa on viitamine olemasolevatele ressurssiallikatele ning vahendite juurdehankimise võimalustele. Arengukava - strateegilisel planeerimisel arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav dokument. Arengukava võib käsitleda kui tegevusplaani ja see on aluseks eelarve koostamisel. Arengukava mahtu pole sätestatud, kuid see peab olema võimalikult konkreetne, lakooniline ja kergesti mõistetav.
Mis on ettevõtlikkus, algatamisvõime? 12. Selgita oma sõnadega juhi ja liidri erinevusi Liidriks saab inimene, kes suudab gruppi kõige rohkem mõjutada ja edendada. Juht töötab aga ametlikult. 13. Selgita kontrollimise protsessi käike. 1) Eesmärkide ja standardite väljatöötamine(keskastmejuhid määratlevad lühemaajalised plaanid) 2) Töötulemuste mõõtmine(tuletatakse kontrolliks vajalikud standardid) 3) Tulemuste võrdlemine standardiga 4) Korrektiivide sisseviimine(Olenevalt kontrolli tulemustest senine tegevus kas jätkub, muudetakse standardit või tegevust) 14. Otsustamisprotsess ja otsuste liigid Protsess(Oluliste otsuste puhul): 1) Probleemi tunnetamine 2) Põhjuste diagnoosimine ja analüüsimine 3) Alternatiivsete lahendusvõimaluste väljatöötamine 4) Sobiva variandi valik 5) Otsuste ellurakendamine 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside Otsuste liigid:
Juhtimise alused eksamiks Sissejuhatus Homo oeconomicus inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekusest lähtudes Organisatsioon ühise eesmärgiga inimrühm Juhtimise ülesanded: o Planeerimine määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja püstitatakse eesmärgid o Organiseerimine määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed o Eestvedamine töötajate motiveerimine, et koos pingutada organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks o Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine standarditele vastavalt Juhtimine ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks Juhid jagunevad juhtimistasandite järgi: o Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine (organiseerimine) o Keskastmejuhid strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamine ja tulemuste kokkuvõtmine ( eestvedam...
12. Selgitada oma sõnadega juhi ja liidri erinevusi. Juht on ametlikult juhiks määratud, tal ei pruugi olla liidri omadusi. Liidriks kujunetakse, grupiliige, kes kõige rohkem suunab ja korraldab, kellel on grupi üle mõju. Liider on emotsionaalne arusaam, juht ametlik. Juht on laiem mõiste kui liider. 13. Selgitada kontrollimise protsessi etappe? 1. eesmärkide ja standardite väljatöötamine 2. töötulemuste mõõtmine 3. tulemuste võrdlemine standarditega 4. Korrektiivide sisseviimine 14. Otsustamisprotsess ja otsuste liigid Eristab juhti alluvast. Bürokraatlik, professionaalnekollegiaalne, poliitiline Olulised: probleemi tunnetamine põhjuste diagloosimine ja analüüsimine alternatiivide väljatöötamine sobiva variandi valik allurakendamine tulemuste hindamine ja tagasiside Mitte nii olulised: Lahenduste uurimine valik elluviimine 15. Erinevad otsustamistehnikad. 1. individuaalsed 2
· Olemasoleva olukorra analüüsist ja hinnangust · Vastutava isiku määramisest · Personali uuringust ja tööanalüüsist · Tegevuste täpsustamisest ja dokumenteerimisest (struktuuriüksuste põhimäärused, ametijuhendid, protseduurireeglid) · Standardprotseduuride käivitamisest · Personalipoliitika projekti sõnastamine · Pooleaastasest jälgimisest koos hinnangute andmise ja korrektiivide tegemisega · Järgmise täiendatud versiooni loomisest. Personalipoliitika sõnastatakse ning fikseeritakse kirjalikult. Loodavad dokumendis tuleb fikseerida personalipoliitika põhimõttes, kuidas: · Juhinduda personalipoliitika väljatöötamisel · Planeerida personali ja leida kvaliteetseid töötajaid · Personali edutada ja motiveerida · Lahendada töödistsipliiniga seonduvaid küsimusi · Personali pidevalt arendada ja koolitada
Liidriks saab inimene, kes suudab gruppi kõige rohkem mõjutada ja edendada. Juht töötab aga ametlikult. 13. Selgitada kontrollimise protsessi etappe? Eesmärkide ja standardite valjatöötamine, eeldusel et ollakse eesmärkidele pürgimisel järjekindel ja et see ongi ainus prioriteet. Töötulemuste mõõtmine. Tulemuste võrdlemine standartiga. Korrektiivide sisseviimine . 14.Otsustamisprotsess ja otsuste liigid. Otsustamisprotsess. Protsess (Oluliste otsuste puhul): 1) Probleemi tunnetamine 2) Põhjuste diagnoosimine ja analüüsimine 3) Alternatiivsete lahendusvõimaluste väljatöötamine 4) Sobiva variandi valik 5) Otsuste ellurakendamine 6) Tulemuste hindamine ja tagasiside Otsuste liigid:
JUHTIMISE ALUSED Riina Rohelaan 1. Mis on organisatsioon? Organisatsioon on kindla iimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. 2. Mis on juhtimine? Millistest komponentidest koosneb juhtimine? Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamine protsess, mis toimub pidevalt muutuvas keskkonnas. Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud resursside kasutamisel. 3. Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi. JUHTIMISTASANDID Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle ,,tõlkimine" organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tege...
Formaalsuse määr Ranged reeglid Rühmakontroll Oodatavad tulemused Minimaalsed Suuremad kui minimaalsed Tasustamine Individuaalsed tulemused Sõltub rühma tulemustest Töötajate osavõtt Kitsendatud ja formaalne Lainedatud ja informaalne Kontrollimise etapid 1. Eesmärkide ja standardite väljatöötamine 2. Töötulemuste mõõtmine 3. Tulemuste võrdlemine standardiga 4. Korrektiivide sisseviimine Nõuded: Andmed peavad olema tõesed Ei tohi tekitada negatiivsust Kontroll peab sobima organisatsiooni iseloomuga (keskkond määrab meetodi) Õigeaegne infoga varustatus Aktsepteeritus Mõistlik omahind Suunatus olulisele Kontrollsüsteem peab olema vähe mõjutatav Loeng 5. Eestvedamine ja motiveerimine Eestvedamine Ideede müük, mõjutamine Panna tegevus meeldima Lähenemised eestvedamisele
Valdkondade järgi: Füüsiliste vahendite kontroll Inimressursside kontroll Informatsiooni ressursi kontroll Finantsressursside kontroll Juhtimistasandite järgi: Strateegiline kontroll Taktikaline kontroll Operatiivne kontroll Tegevuste järgi Eelnev kontroll Paralleelne kontroll Järelkontroll 23. Selgitage kontrolli läbiviimise etappe. 1.samm. Eesmärkide ja standardite väljatöötamine 2.samm. Töötulemuste mõõtmine 3.samm. Tulemuste võrdlemine standardiga 4.samm. Korrektiivide sisseviimine Standardite määramine käib kas vastavalt org-i eesmärkidele, süsteemse lähenemise kaudu, strateegilise lähenemise kaudu. Standardite määramisel tuleb arvestada ka töötajatega. Kasulik on määrata reaalarvulised standardid ning kindlaks teha aksepteeritavad hälbed 24. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise vahel? Kontrolli ei saa teostada ilma mitmesuguse kestusega plaanide olemasoluta, sest neis
Keskendutakse iga üksiku lao v allüksuse tööle v tootele. Tippjuhtkonnale esitatakse ülevaade järgmistest näitajatest : müügikäive, omahind, kasum. 3. Operatsioonide kontrolli viivad läbi esmatasandi juhid ning see keskendub ressursside toodeteks ja teenusteks muutmise viisi kontrollile. Nt kvaliteedikontroll Kontrolli läbiviimine: Kontrollimine-eesmärkide ja standardite väljatöötamine; töötulemuste mõõtmine; tulemuste võrdlemine standarditega; korrektiivide sisseviimine 38.Infosüsteemid Info juht ... -osa infot salvestatakse hilisemaks kasutamiseks osa infot kasutatakse kohe -osast infost kombineeritakse uus info osa infot jäetakse kõrvale osa infot antakse teistele üle 39.Innovatsioon Innovatsioon ei ole teaduslik või tehnoloogiline uuendus.
3) ressursi kontroll 4) finantsressursside kontroll Kontrolli liigid organisatsiooni juhtimistasandite järgi: 1) strateegiline kontroll 2) taktikaline kontroll 3) operatsioonide kontroll Operatsioonilise kontrolli tüübid: 1) eelnev kontroll 2) rööpkontroll (põhitegevuse protsessid - igapäevane) 3) järelkontroll (lõpputulemus) Kontrollimise etapid: 1) Eesmärkide ja standardite määratlemine. 2) Töötulemuste mõõtmine. 3) Tulemuste võrdlemine standardiga. 4) Korrektiivide sisseviimine. Kasulik info: - korrektsus - õigeaegsus - terviklikkus - olulisus Infosüsteemide liigid: - Ülekannete töötlussüsteem (TPS) - rutiinsete ja jooksvate tegevuste lihtsustamiseks firma sees. - Juhtimise baasiinfosüsteem (MIS) - kogub ulatuslikke andmeid, summeerib ja seab and juhtidele vajaliku vormi. - Otsustamis toetav süsteem (DSS) - automaatselt otsib ja töötleb juhi jaoks konkreetse otsusega soetud info.
ja loodeti. Samas annab järelkontrollimine ka võimaluse ebasoovitavaid sündmusi tulevikus vältida või vajalikes asjus muudatusi sisse viia. Näiteks: - kulusid vähendada - organisatisoon ümberkujundada - inimesed ümber paigutada 31. Kontrollimiskäik 1.samm Eesmärkide ja standardite väljatöötamine 2.samm töötulemuste mõõtmine 3.samm tulemuste võrdlemine standarditega 4.samm korrektiivide sisseviimine 32. Kontrollimiskord Kontrollimise kord peaks ettevõttes olema paigas nii, et see ei segaks töö tegemist. Juhtide poolt läbiviidavad kontrollid peaksid olema hästi läbi mõeldud ning ei tohiks häirida töö tegijat. Vahetevahel peaks ka tööline ise oma tulemusi kontrollima, see teeb alati ettevõttele ning ka endale head. 33. Kontrollsüsteemi nõuded Kontrollsüsteemi luuse peavad juhid jälgima kaht tingimust: 1
x strateegia elluviimiseks vajaliku organisatsiooni loomine; x töötajate valik ja arendamine; x motiveermise ja stimuleerimise seostamine soovitud tulemuste saavutamisega; x strateegia edukat rakendamist soodustava organisatsioonikultuuri ja töökeskkonna loomine; x strateegiat toetavate tugisüsteemide loomine ja tegevuspoliitikate rakendamine; x eestvedamise rakendamine strateegia elluviimiseks. Tulemuste hindamine, uute arengusuundade arvessevõtmine, korrektiivide tegemine Tegevuste hindamine ja vajalike korrektiivide tegemine on nii strateegilise juhtimistsükli alguseks kui ka lõpuks. Strateegiline juhtimine on protsess, piirid nimetatud viie osa vahel on kontseptuaalsed, metoodilise tähtsusega, mitte reaalsed. Neid tuleb vaadelda mitte eraldiseisvatena, vaid integreeritult. 16 Strateegilised liidud on partnerlused kahe või enama ettevõtte vahel, mison otsustanud, et nad saavad oma
omanike ja klientide, töötajate ja klientide jne - huvide vahel). polülemma on enam kui kahe (tegelikult enam kui kolme, sest trilemma on 3) valiku vahel .Praktilises elus on tavaliselt tegemist polülemmadega, kus valikuvõimalusi (ka üksteist välistavaid) on rohkem kui kaks. 5. Kirjelda kontrollimise protsessi. 1. eesmärkide ja standardite väljatöötamine 2. töötulemuste mõõtmine 3. tulemuste võrdlemine standardiga 4. korrektiivide sisseviimine LOENG V 1. Mis on strateegia? Strateegia on tulevikus saavutada soovitavate üldiste eesmärkide saavutamise viis või taktika. Strateegia koostatakse reeglina visiooni elluviimiseks. Strateegia elluviimine käib tegevuskava alusel. 2. Kirjelda McKinsey 7S mudelit Strategy: Organisatsiooni arengu-suunad, strateegiline juhtimine ehk kas teatakse, kuhu ollakse teel Structure: Organisatsiooni struktuur, ülesannete ja vastutuse jaotus
Operatsiooni kontroll ressursside tooteks ja teeuseks muutmise kontroll, näiteks kvaliteedi kontroll, teostavad esmatasandi juhid 4. Millised on seosed kontrollimise ja planeerimise vahel? Planeerimine on eesmärkide püstitamine tulevikuks, aga kontroll ongi saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 5. Millised on kontrolli läbiviimise etapid? Eesmärkide ja standardite väljatöötamine, töötulemuste mõõtmine, tulemuste võrdlemine standarditega, korrektiivide sisseviimine. 6. Milliseid vigu tehakse praktikas kontrollimisel kõige enam? Kontrollimissüsteem meelestab töötajaid negatiivselt. Kontroll ei sobi organisatsioonile. Kontrollisüsteem pole kõigile mõistetav.Kontrollisüsteem on kergesti mõjutatav.
Sissejuhatus -Kus me juhtimist kohtame? -Ettevõtted, organisatsioonid -Sõjavägi -Sport -Kunstid -Kodanikualgatused -Kogukond, küla, pere Homo oeconomicus • Inimene, kes tegutseb alati majandusliku otstarbekuse kaalutlustest lähtudes. Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja ...
2. Perioodilist kasutust leiavad: infosüs-teemid, audiitorkontroll, eelarvete kontroll 3. Juhuslikult kasutatakse: eriaruandeid, personaalset vaatlust, projekti kontrolli Kontrollimiskäik 1. Eesmärkide püstitamine ja kontrollimisaluste väljatöötamine 2. Olukorra selgitamine, perioodiline tulemuste mõõtmine 3. Võrdlemine standardiga, normatiividega jne. 4. Tulemuste kokkuvõtmine, korrektiivide sisseviimine (hälvete kõrvaldamine) Kontrollimiskord Kontrollimiskord on kontrollimise põhimõtete, aluste, menetluste ja võtete kogum Kontrollimiskord peab vastama teatud tingimustele. Kontrollimiskorrale omased ühisjooned kontrollimisnõuded. Kontrollimiskorrale esitatavad nõuded 1.Omadusnõuded: ärahoidlikkus, erapooletus, töökindlus, arusaadavus, majanduslik otstarbekus 2.Rakendusnõuded otsustavad kohad paindlikkus ja kohandatavus
Nende peamisi erinevusi täheldatakse teisaldatavate materjalide hindades ja kuludes ( hankelogistikas madalamad ) ning seotuses lõpptarbijaga (materjalivood on hankelogistikas seotud lõpptarbijaga kaudsemalt, jaotuslogistikas otsesemalt.) Hankelogistika ülesanded on kauba nõudluse prognoosimine (hanke juhtimine algab firma ja varustustehingute määratlemisest, lõpptoodete sortimendi muutus tingib korrektiivide tegemist); materjalidega seotud nõuete väljaselgitamine (hõlmab kaalu, suurust, kvaliteedinäitajaid, nomenklatuuri, kaasnevaid teenuseid ); võtmeprobleemi “ teha ise või osta (“make or buy“) lahendamine (enne kui määratakse kindlaks võimalikud tarnijad, kaalutakse firmas kulude ja kvaliteedi alusel, kas valmistada ise lõpptoote komplekteerimiseks vajalikud detailid ja sõlmed või osta need teistelt organisatsioonidelt);
olles ühtaegu juhtimisotsuste kujunemise ehk otsustusprotsessi osa. Otsustusprotsessi etapid: · probleemi määratlemine; · info kogumine, analüüs; · alternatiivsete lahenduste väljatöötamine; · riskide hindamine; · kriteeriumide valik alternatiivide hindamiseks; · alternatiivide hindamine; · parima lahenduse valik; · valitud lahenduse juurutamine; · tulemuste kontroll, analüüs, hindamine; · vajadusel korrektiivide tegemine. Planeerimine jaguneb: · strateegiliseks ehk pikaajaliseks; · lühiajaliseks ehk taktikaliseks. Plaan on ettemääratud tegevuskava. Peamise erinevusena prognoosist sisaldab plaan toiminguid ja tegevusi tuleviku nimel. 39 Plaani kohustuslikud elemendid ehk koostisosad: sisemised ja välised eesmärgid, sisemised ja välised ärikeskkonna tingimused tulevikus, abinõud, ressursid, ajakava, kontrolli-protseduurid.
Tegelikult on mõlemad kasutatavad kõigi toodete juures. Näiteks müügitoetuses valdab isiklikul müügil põhinev tõukestrateegia, kuid ettevõte kasutab ka toodangu kasutajatele suunatud reklaami. Tõhus müügitoetus vajab süsteemset planeerimist, mille etappideks on: sihtauditooriumi tundmaõppimine; firma ja tema toodete analüüsimine; eesmärkide püstitamine; eelarve koostamine; toetusmeetmestiku väljatöötamine ja rakendamine; meetmestiku efektiivsuse analüüsimine ja korrektiivide tegemine. Toetuse planeerimise protsess on pidevalt korduva iseloomuga ja nõuab suurt vilumust toetuse läbiviijatelt. Toetuse planeerimise protsessis on turundajal vaja leida vastused järgmistele küsimustele: - Missugune on sihtturu infonõudlus? - Missugust toetusmeetmestiku osa (osi) peaks kasutama? - Kui suureks kujundada toetuse eelarvet? - Kuidas jagada ressursse toetuse osade vahel? - Kuidas ajastada toetust?
tekitatud füüsilise või varalise kahju seisukohalt, vaid ka sellise kahju seisukohalt, mis on tekitatud ühiskonna sotsiaalsele struktuurile. Seetõttu käesolevas diplomitöös, autor pidas õigeks tugineda ka sotsioloogilise suuna kirjandusele, kuna kuritegevus ei ole kitsalt kriminaal-õiguslik nähtus, vaid suurel määral on see sotsiaalne nähtus, mis omandab üha rohkem transnatsionaalset iseloomu. Kiiresti arenev kuritegevus nõuab korrektiivide sisseviimist nii rahvuslikku kui ülemaailmsessekuriteovastase võitluse strateegiasse, mida rõhutati ka kümnendal ÜRO Kuriteoennetuse ja õigusrikkujate kohtlemise kongressil, mis toimus Viinis 10-17 aprillil 2000.a. Traditsiooniliste kuriteovastaste kriminaalõiguse meetmete ebapiisav efektiivsus sunnib kontsentreerima tähelepanu kuritegude ennetamise küsimustel, sealhulgas efektiivse kuriteoennetuse süsteemi väljatöötamisel.
edasist arengut. Aastase treeninguprogrammi koostamisel peab treener lähtuma treeningu põhiprintsiipidest ja periodiseerimise kontseptsioonist. Treeningu planeerimine nõuab kindlat teadmist, mida soovitatakse saavutada ja kuidas selleni jõuda. Selle saavutamiseks tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1. Eesmärgi püstitamine; 2. Süstemaatilise treeninguplaani koostamine; 3. Treeninguplaani täitmine; 4. Treeninguplaani monitooring ja vajadusel vastavate korrektiivide tegemine. Eesmärgi püstitamine tähendab vastava võistlustulemuse saavutamist, seda nii lühemas perspektiivis (järgmine võistlushooaeg mõne kuu pärast) kui ka pikemas perspektiivis (kuhu 84 tahetakse välja jõuda aastate pärast). Sportlase treeninguplaanide koostamisel peab arvestama aastaste treeninguplaanidega, mis omakorda jaotatakse spetsiifilisteks perioodideks, millel on oma kindel ülesanne lahendada
· teenuste nomenklatuur; · ettevõtte koopereerumise ja spetsialiseerumise tase; · tarnijate ja tarbijate hulk ja erinevused; · tootmise tehnoloogilised iseärasused; · juhtide juhitavusnorm; · toodangu realiseerimisturu konkurentsitase; · ettevõtte tegevuse strateegilised eesmärgid; · vaadeldava organisatsioonilise struktuuri juurutamise majanduslik ja sotsiaalne efektiivsus. Mõnede tegurite mõju muutumine nõuab teatud korrektiivide tegemist organisatsiooni struktuuris, põhjustab struktuuri liikuvust. Juhtimisalases kirjanduses on hakatud allüksuste raames toimuvat tööde ja täitjate organisatsioonist eraldumist ning osakondadeks ühinemist nimetama osakonnastumiseks. Seejuures esineb ettevõtte struktuur kõigi elementide vastasmõju häälestamise üldvahendina. Ei saa jätta märkimata, et organisatsioonide ja neid mõjutavate välis- ja sisemõjurite mitmekesisuse tõttu organisatsioonide ehitamiseks
kate sotsiaalseid ja emotsionaalseid erijooni, kuna seda talenti kujundavad üksnes edule, vaid oskused määravad, kas konkreetne laps saavutab konkreetses keskkonnas laiematele elueesmär- paindlikkuse või ülitundlikkuse (haavatavuse). Personaalse talendi kont- kidele. Nii kodu kui ka kool peaksid laste septsioon aitab näha võimalusi korrektiivide tegemiseks (atributsiooni PT arendamisele pöö- positiivne modelleerimine), osutab motivatsioonistrateegiatele, mis aita- rama süstemaatilist vad realiseerida inimese potentsiaali (positiivne enesesisendus, eneseakti- tähelepanu. 114 Kuidas aidata andekal lapsed saada õnnelikuks täiskasvanuks viseerimise oskus, iseseisvus, tasustamise edasilükkamine jne). Personaalse talendi teooria ei ole fookustatud mitte üksnes edule, vaid laiematele elu-
Hästi organiseeritud iseseisev too tunnis võimaldab individuaalset lahenemist õpilastele. Iseseisva töötamise käigus selguvad tugevamad ja nõrgemad õpilased (kes vajavad kas täiendavat tööd või individuaalset abi õpetaja poolt). Väga oluline on ka õpilastele tutvustada oma tööde kontrollimise võtteid, enesekontrollivõtteid. Ka selles tunniosas on vahetevahel otstarbekas korraldada lühiajalisi kontrolltöid, mis võimaldavad õpetajale tagasisidet vajalike korrektiivide tegemiseks oma töös. Need tööd kestavad 10-15 minutit. Materjali selleks tööks annab õpetaja töövihikust või õpikust. Töö tehakse kahes variandis: kumbki neist 16 koosneb mõnest tulpülesandest või ühest-kahest tekstülesandest. Kontrolltöö tulemused näitavad, kas kontrollitav materjal on kindlalt omandatud, kas võib juba edasi minna järgmise teema käsitlemisele. See tunniosa võimaldab:
annaabi.ee 
