"korrastamisprotsess" - 1 õppematerjal

Eesti lähiajalugu

Ka halduslikus mõttes pannakse paika eraldi Kirde-Eesti põlevkivi piirkond, 50.-60. töötatakse alles välja terviklikum haldusjaotusalane seadusandlus (Eesti NSV tasandil) - pannakse paika põhimõtted, kuidas linnaõigused saada jne. Selle korrastamise tulemus see, et järele jääb 1965. aasta 1. jaanuariks 15 rajooni, 6 vabariikliku alluvusega linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve, Sillmäe), 26 rajoonilise alluvusega linna, 22 alevit ja 238 külanõukogu. See korrastamisprotsess oli igal juhul mõistlik. Tegelikult pärast 1965. aastat enam väga suuri muutusi ei toimu, v.a külanõukogude arvu vähendamisel. Pm 60. keskpaigaks loksub nõukogulik haldusjaotus paika. (Liivi Uuet. Eesti haldusjaotus 20. sajandil - lisalugemiseks). HALDUSVÕIMU ÜLDISELOOMUSTUS Nõukogude võimu taaskehtestamine. Toimus 1944. aastal sõjaväe Punaarmee abil. Olulisemad strateegilised punktid: 27. juulil Narva, 13. augustil Võru ja 22. septembril Tallinn. See, et Baltikumi "vabastamine"