Oluline on ,et kuniks puudus tugev keskvõim, polnud tavaõigusel sundivat iseloomu. Hilisem keskvõim muutis tavaõiguse, eriti selle põhimõtted, kohustuslikuks. 1.2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele - võim läks üha enam keskvõimu kätte. Ühiskonna kihistus-võitjatel privileegid, mis kaotajatel puudusid. Põlluharimisele rajatud majandussüsteemis vajati uue kvaliteediga korrareegleid uut tüüpi korrareegleid selleks sai riik. Arhailine riik arenes kahes suunas-despotism ja piiratud monarhia. Arhailises ühiskonnas peitub pöördepunkt, mis lõi eeldused kirjutatud õiguse, seadusõiguse tekkeks, kuid tegemist ei olnud õiguse tekkeallikatega vaid õiguse tunnetusallikatega. Rooma õigus roomlaste juriidilise mõtlemise nurgakiviks oli hagide (actio) süsteemi arendus. Actio süsteem asendus kirjutatud õigusega põhjuseks võimu siirdumine ainuvalitseja kätte. Praktikas pöörduti
1. küsimus võrdub ka riigi tekkimise põhjustega . Mis on riigi tekkimispõhjused?? Olemuslikud muutused, mis ühiskonnas toimusid. Tööjaotuse süvenemine, kaubandus? Püüd leida ühiskonnas kindel koht - Krenholmi kolimine Narvast. Arengud majanduselus. Põhjused peituvad muutustes, mis peituvad ühiskonnas eneses, ei saa tulla väljastpoolt. PÕMST ühiskonna protsessid muutusid liiga keeruliseks, mis nõudsid uusi korrareegleid - tavad ei suutnud elu enam hallata. Esimene õigusallikas oli sanktsioneeritud tava. Teine võimalus oli uue õiguse loomine, mida laiendati kogu territooriumile. Ka tänapäeval tingib õiguse tekke muutuv tegelikkus. 14nda oktoobri loeng 21. oktoober 2008. a. 2:39 14. oktoober On erinevaid võimalusi määratleda õigusnormi: Õigusnorm on käitumiseeskiri, milles on abstrakstne faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg
oma käsud ja korraldused tegema kohustuslikuks kogu oma territooriumile. Üleminek arhailiselt õiguse ajalukku on seotud ka seotud inimkoosluste inimkooslustes toimuvate muutustega: veresidemed olid end ammendanud ja vajasid uut organisatsiooni: selleks sai riik, ühiskondlikus tööjaotuses tekkis juurde üks väga tähtis töö ehk riigitöö. Ja see riik hakkakski õigusnorme looma, see hakkas ka nende korrareeglite elluviimist ja täitmist korraldama ja hakkas ka tema enda poolt loodud korrareegleid garanteerima. Õiguse idee Õigus on tähistatud normi kujul, kuid alati on küsitud normi sisu, eesmärgi kohta. Ja õiguse idee koosneb kolmest elemendist: mõtestame läbi õigluse, õigusliku garanteerituse ja eesmärgipärasuse. Kõik need on väga tähtsad ja neist moodustubki õiguse idee. Neist siiski esikohal seisab õiglus, mis on olnud inimeste kooselu põhiväärtuseks ajast aega. Õigus on õigluse idee kõige kõige olulisem komponent. Aristoteles
ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tugevalt propageerivad neid norme suur samm edasi
annaabi.ee 
