HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE
Põhjuseks, miks laager Kloogale
rajati, oli tühjaks jäänud Nõukogude sõjaväebaas, mille hooneid sai ära kasutada. Laagris
oli umbes 3000 juudi meest ja naist Leedu kindralkomissariaadist, Vilniuse ja Kaunase
getost, Läti kindralkomissariaadist Salaspilsi koonduslaagrist ning ka mõnisada
nõukogude sõjavangi.
Mees- ja naisvangide osakonnad olid teineteisest umbes 600 meetri kaugusel. Laagrit valvasid
Saksa SS-üksused ja Saksa Korrapolitseile allunud Eesti Politsei Vahipataljon. Vangid
töötasid kolmes vahetuses tsemendi-, tellise- ja puidutööstuses ja ka Wehrmachtile
kindlustuste ehitamisel. Nädalavahetusel lasti osa vange kohalikesse taludesse, kus neid ka
inimeste poolt toideti.
7http://et.wikipedia.org/wiki/Holokaust_Eestis
21
Nõukogude allikate järgi tapeti Saksa vägede taganedes 19. septembril 1944 Kloogal enam
kui 2000 vangi. Seda on tõendusmaterjalide puudumisel mitmel korral kahtluse alla pandud.