1856-1928 1857-1928 Pärines 6-lapselisest perest Pidas erinevaid ameteid, mis võimaldas koguda väikese varanduse Oli äkiline Lapsepõlv Sündis Leebiku vallas Maardinal Isa tööotsingud paiskasid pere ühest kohast teise Väikest kasvu, kõhnavõitu, teravate näojoontega Tagsihoidlik, häbelik ja vähese jutuga Hoidis kõrvale poiste müramisest Enamiku kaasõpilastega jäi distants püsima Sipe kooli korrapidajana oli auahne Tekkis kiindumus noorema klassiõe Mari Lentso vastu Haridustee 1899 a sügisel alustas õpinguid Reola vallakoolis 1902-1903 Ropka ministeeriumikool 1903-1905 Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool 1905 Tartu linnakool, klassikursus jääb lõpetamata 1906- 1907 Saadjärve ministeeriumikooli pedagoogika klass 1915 lõpetas Tartu Pedagoogilise seltsi üldhariduslikud keskkoolikursused 1916 sooritas eksternina Tartu Aleksandri gümnaasiumi juures abituuriumi
- mõttekriipsu kasutatakse siis kui korduvatele lauseliikmetele järgneb kokkuvõttev sõna - eeslisandit komaga ei eraldata (DIRIGENT Tõnu Kaljuste sõitis USA-sse) - järellisand eraldatakse komaga (Tõnu Kaljuste, dirigent, tuli USA-st tagasi) - kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma vaid lisandi ette (Tõnu Kaljuste, dirigendi auto oli lume all) - komaga ei eraldata järellisandit kui see on olevas käändes (Ants korrapidajana oli tubli) ja kui on kui-lisand (Ants kui korrapidaja oli vara kohal) - kui lauses olevad määrused osutavad ühele ja samale kohale/ajahetkele, siis koma ei panda - kui määrused osutavad erinevatele kohtadele/ajahetkedele tuleb koma - kui lauses kõrvuti asuvad määrused/täiendid on samaliigilised (värvus, aeg, pikkus vms), eraldame nad komaga, nt. Kastsin kollast, punast, valget roosi.
- Sugulust, ametit või aunime väljendav sõna=nimisõnaline täiend, mis väljendab ome põhisõna mõistet teise sõnaga=lisand(eeslisand, järellisand) - Eeslisandit komaga ei eraldata - Lisand eraldatakse põhisõnast koma(de)ga ainult siis, kui ta asub põhisõna järel - Kui järellisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult lisandi ette - Komaga ei eraldata järellisandit järgmistel juhtudel: - lisand on olevas käändes(Ants korrapidajana) - kui-lisandit(tema kui professionaal) - Kaks tavalist lause alguse tüüpi: - alus-öeldis - sihitis või määrus- öeldis- alus - Lihtlauset, milles on kõrvuti mitu samale küsimusele vastavat sõna(ühendit)- mitu alust, sihitist või määrust-, nim. koondlauseks. Koondlause korduvad lauseliikmed eraldame üksteisest koma, sidesõna või koma ja sidesõnaga. - Koondlauses ei panda koma sidesõnade ja, ning, ega, või, ehk, nii..kui ka ette.
Rõhuasetus peab olema sellise koolikultuuri ehitamisel – ja võimaldamisel – kus pole „normaalne“ või „talutav“ alandavalt narrida, mõnitada ja kiusata. Üks mu kolleegidest teostas koolipäeva lõpus järelevalvet koolibusside juures (bussi-korrapidajana Erialases kirjanduses on järjekindlalt täheldatud toetavate koolikultuuride põhijooni, mis soo- suures algkoolis). Üks bussis olevatest poistest narris mööda jalutavat õpilast. Tolle reaktsioon dustavad õiguste kinnitamist ja kaitset ning astuvad kiusamisele vastu igal tasandil (Lee 2004; narrimisele oli virutada bussile oma nördimus- ja solvumishoos jalaga
annaabi.ee 
