Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Weimari
kontrollimudel. Viimane tõstab veidi latti, lubades tunnistada mitterakendatavaks meetme, mille puhul
õiguskaitse ei olnud „ilmselt“ samaväärne. See kriteerium sarnaneb Virginia resolutsioonis sõnasta-
tud reegliga, mis nõudis sekkumiseks „tahtlikku, käegakatsutavat ja ohtlikku“ pädevuste ületamist.
Esmapilgul on raske näha, miks niisugune reegel ei võiks kujuneda Euroopa Liidu liikmesriikide seas
üldiseks maksiimiks. Pole mingit põhjust arvata, et liit ei elaks üle mõnda korralekutsuvat kohtuotsust.
Virginia resolutsioonis väljendatud seisukohtadega on tagantjärele seda lihtsam nõus olla, et toona
vaidlustatud föderaalseadused on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse tänase tõlgenduse mõõdupuuga
hinnates lepitamatus vastuolus põhiseaduse esimese parandusega. Ometi ei saa mööda tõsiasjast, et
isegi kontrollimudel, mis nõuab ilmset vastuolu põhiseadusega ja seega ei näe ette sagedast sekkumist,
annaabi.ee 
