Oli hea inimene, tahtis rahu. Ehitised seotud Vana-Kreeka jumalate austamisega Eleusise tempel(Demeterese müsteerium), Epidaurose teater(dionüüsia Dionysos), Delfi oraakli tempel(ennustaja Apollon), Olümpia jooksurada(olümpiatule süütamine) Ateena akropol Nike tempel, Parthenon,Pereteion.Stiilid dooria ja joonia. Perikles korraldas rajamise, arhitekt Pheidias.Filosoofiline maailmaseletus: maailma seletatakse mõistuspäraselt, jumalaid ja müüte maailma kujundajate ja korraldajatena mängu toomata.Mütoloogiline maailmaseletus: maailmas toimuv on jumalate tahte ja nende omavaheliste suhete tulemuseks. Loodusnähtuste taga jumalike jõudude toime. Teadused Vana-Kreekas: matemaatika püüti sõnastada teoreeme ja neid loogiliselt tõestada. Kõige enam edendas Phytagoras VI saj eKr oma õpilastega. Näiteks Phytagorase teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast. Meditsiin Hippokrates V-IV saj. Haiguste põhjused looduslikud,mitte jumalikud
saalis, senikaua, kuni istutakse lauda. Tänapäeval iseloomustab pulmapidusid vanade rahvalike pulmakommete ja uute kommete läbipõimumine. Abielude sõlmimine toimub pidulikult perekonnaseisuaktise büroos, kus kaunilt rittalükitud õnnitlussõnadega aidatakse kaunistada seda pidulikku sündmust. Suuremas pulmas on iga külalise koht tähistatud nimelise kaardiga, kusjuures mõned härrad või prouad korraldajatena on kohtade otsimisel abiks. Pruutpaar istub tavaliselt laua otsa juures või laua pikema külje keskmisel positsioonil. Pruudi kõrval istub peigmehe ema, kelle lauakaaslaseks onpruudi isa. Peigmehest vasakul istub pruudi ema peigmehe isaga. Üldiselt on pruutpaari läheduses olevad kohad aukohad. Kui pruutpaari laulatati, siis pulmalauda kutsutud pastor istub üle laua paari vastas. Toite pakutakse kõigepealt noorpaarile, siis teistele
otsest sekkumist, vaid tõlgendasid jumalikkust kui maailmakorralduse üldist alust. Maailma üldist korraldust puudutavat probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Esimesed filosoofid püüdsid selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb. Arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma mõistuspäraselt, jumalaid ja müüte maailma kujundajate ning korraldajatena otseselt mängu toomata. VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales seda nii just tegigi. Tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi, mis viitas kõige oleva üha voolavale muutlikkusele. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidsid antiikatomistid, kellest kuulsaim oli V-IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud filosoof Demokritos. Tema meelest koosnes maailm
kelle seas tähtsamad 10 strateegi. Strateegiametisse pääsesid seetõttu ainult tuntud ja enamasti suursugust päritolu mehed, samal ajal kui loositavad ametid, nagu ka nõukogu liimekohad, täideti paljuski lihtsate ateenlaste poolt. Valdavalt lihtinimeste hulgast pärinesid ka igal aastal ametisse seatud 6000 kohtunikku, kelle hulgast komplekteeriti väiksemad, kuid siiski enamasti mõnesajaliikmelised kohtukoosseisud konkretseeteks protsessideks. Kohtute eesistujate ja eeljuurdluse korraldajatena toimisid peamiselt arhoonid. Ateena demokraatia põhines seega kodanike otsesel osalemisel riigi valitsemises. Ateenlased ise moodustasid oma riigi ja hoolitsesid selle eest, et võim jaotuks kodanike vahel võimalikult võrdselt. See ei takistanud siiski rikaste ja suursuguste domineerimist poliitililises elus. Neil puudusid küll seaduslikud eesõigused (Soloni seadustest tulenevaid piiranguid vaeste kodanike teetide poliitikas osalemiseks ei tühistatud,
annaabi.ee 
