"korrakohtud" - 1 õppematerjal

Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu

Kohtukorralduses P.-Eestis jäi püsima keskaegne korraldus. Tegutsesid magistraat, alamkohus, mees- ja adrakohtunikud. Talupoegade süütegusid arutas mõisakohus (oli ka kodukari õigus). Ülemkohtu funktsioone täitis kuberner koos 12 maanõunikuga. Tallinnas oli lossikohus, mis koosnes kuninga poolt määratud ametnikest. Sellele allusid kuriteod Tallinna Toompealt ja riigimõisast. Liivimaal loodi P.-Eesti eeskujul maapolitseiliste ülesannetega adrakohtunike institutsiooni moodi kohtud nn korrakohtud, kelle kompetentsi kuulus peale muu ka teede ja sildade korrashoiu järelevalve. Seetõttu kutsuti ka sillakohtuteks.. alamad olid maakohtud. Teiseks astemks olid lossikohtud. Kõrgema kohtuinstantsina loodi Tartu õuekohus 1630.a. Saaremaal oli kohtukorraldus endine. Ka siin funktsioneerisid adra- ja meeskohtunikud ja maanõukogu. Maanõukogu otsusele võidi kaevata Stocholmi, hiljem Tartu õuekohtule. Linnades oli kohtukorraldus endine. 18. Vene-aegse Eesti võimukorraldus.