Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"korrakohaselt" - 11 õppematerjali

Kohtusüsteemi arengu põhimõtted 2007
3
doc

Kohtusüsteemi arengu põhimõtted 2007

tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. 2. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad kohtusüsteemi arengu põhimõtted. II Kohtusüsteemi struktuuriline areng 5

Õigus → Õigus
1 allalaadimist
Kohtusüsteemi areng
6
doc

Kohtusüsteemi areng

tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. 2. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust. Nende ülesannete täitmiseks on Eesti kohtunikud 2007. a täiskogul vastu võtnud käesolevad kohtusüsteemi arengu põhimõtted. II Kohtusüsteemi struktuuriline areng 5

Õigus → Õigus
2 allalaadimist
Inglisekeelne majandusalane sõnastik
12
docx

Inglisekeelne majandusalane sõnastik

143. Dismiss- jätta 144. Dispatched- lähetatud, teele saadetud 145. Displeasure- pahameel 146. Distinctive- eristav, iseloomulik 147. Distribution- levik, jaotus 148. Distributor- levitaja 149. Diversification- mitmekesine, haarde laiendamine Overhaul- põhjalik ülevaatus 150. Dough- tainas 151. Drawn-out- pikaleveninud 152. Due- asjakohane, otse 153. Due to- põhjusel, tänu, tõttu 154. Dull - Igav 155. Duly- nõuetekohaselt 156. Duly- õigel ajal, korrakohaselt E 157. Eager- innukas 158. Earn- teenima 159. Economic penalties ­ majanduslikud sanktsioonid 160. Economy- majandus 161. Efficient- tõhus 162. Egregious- äärmuslik 163. Elderly- vanemapoolne, eakas 164. Elite- paremik 165. Embrace- hõlmama, omaks võtma 166. Emerge- välja ilmuma, üles kerkima 167. Employees ­ töötajad 168. Enable- võimaldama 169. Enacted ­ kehtestatud 170. Endeavor ­ püüdma 171. Engendered ­ tekkinud 172

Keeled → Inglise keel
29 allalaadimist
Pilveteenuse pakkuja sekundaarvastutus autoriõiguste rikkumise korral
12
doc

Pilveteenuse pakkuja sekundaarvastutus autoriõiguste rikkumise korral

kuuluv isik (persona alieni iuris) läheb oma päris perekonnapea võimu alt teise perekonda. Nagu arrogatio, nõudis ka adoptio alguses rahvakoosoleku nõusolekut. Kaheteist tahvli seadustega kaasnes privaatne juriidiline akt selliste lapsendamiste läbiviimiseks. Nimelt pidi isa lapse kolm korda näiliselt orjaks müüma. Hilisema impeeriumi õigusega kaotati keerulised tseremooniad ning lubati lapsendamist teostada kahe isa vahelise kokkuleppega, mis oli kohtu ees lapse juuresolekul korrakohaselt deklareeritud. Laps ise ei ole siin adopteerimistehingu osapool ning tema nõusolek ei ole vajalik. Lapsendamine ei ole kehtiv, kui laps, kes on seaduslikult võimeline testeerima, on selle vastu. Justinianuse ajal adopteerise puhul enam isavõimu ei tekkinud. Justinianuse õiguse järgi ei teki lapsendamisel isa ja lapse vahelist sugulust, vaid adopteeritud laps saab ainult sama õiguse pärida pärast isa surma kui tema päris lapsed. 5 4.2. Isavõimu lõppemine

Õigus → Autoriõigus
4 allalaadimist
Toiduhügieen ja ohutus
42
pdf

Toiduhügieen ja ohutus

oluline teada ahju võimsust (vattides), võimaldamaks piisavalt aega toiduohutust tagavate temperatuuride tagamiseks. Toidu kuumutamiseks vajaliku temperatuuri saavutamiseks tuleks seda kontrollida spetsiaalse termomeetriga. Vedelike puhul võib olla vajalik segamine ning keetmise-küpsetamise lõpetamisel ka seisuaeg. 29 Serveerimine. Serveerimisnõud tuleb säilitada korrakohaselt, eriti jäätisekulbid. Laudadele asetatud toitu ei tohi teist korda kasutada. Kõik taldrikud ja nõud peavad olema puhtad ja kuivad ning neid nõude osasid, mis tõenaoliselt satuvad kontakti kõrge riskiastmega toiduga, ei tohi kätega puudutada. Maitseaineid tuleb hoida puhastes nõudes, vajaduse korral kaetuna. Tarbijatel ei tohi olla võimalust katmata toitu kätega puudutada. Toit tuleks eelnevalt pakkida, katta või kaitsta sirmidega.

Meditsiin → Toitumisõpetus
47 allalaadimist
Ühinguõigus kaasused
74
doc

Ühinguõigus kaasused

Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: a. ÄS § 293 lg.4: Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi. o ÄS § 296 ­ kui korrakohaselt kokku kutsutud, siis ei ole pädevust vastu võtta otsuseid, v.a kui kohal kõik aktsionärid ­ otsused tühised, v.a heakskiidu korral; § 3011 lg.1 p.4 kordab sama (viimane peaks olema tühisuse tuvastamise aluseks, nõudenormiks ­ täpsemalt sõnastatud ja sisaldab lisatingimusi) o küsimus ­ kas koosoleku võib teha vaheajaga? st kas tegemist on sama koosoleku jätkuga või uue koosolekuga

Majandus → Majandus
184 allalaadimist
Ühinguõigus
37
doc

Ühinguõigus

Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: a. ÄS § 293 lg.4: Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise koosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korralduslikke küsimusi ja koosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul ilma otsust tegemata arutada muid küsimusi. o ÄS § 296 ­ kui korrakohaselt kokku kutsutud, siis ei ole pädevust vastu võtta otsuseid, v.a kui kohal kõik aktsionärid ­ otsused tühised, v.a heakskiidu korral; § 3011 lg.1 p.4 kordab sama (viimane peaks olema tühisuse tuvastamise aluseks, nõudenormiks ­ täpsemalt sõnastatud ja sisaldab lisatingimusi) o küsimus ­ kas koosoleku võib teha vaheajaga? st kas tegemist on sama koosoleku jätkuga või uue koosolekuga

Õigus → Õigus
707 allalaadimist
HALDUSÕIGUSE KONSPEKT
112
pdf

HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

generaaldelegatsioon). Linna- ja vallavalitsused ei saa põhiõigusi oma määrustega piirata, kuna PS sätestab selgelt, et riigvõimu teostatakse ainult PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kui seadusandja annab seadusega täitevvõimule volituse põhiõigusi piirata, siis on see tühine delegatsioon, kuna formaalse seadusega ei saa põhiõigusi piirata. Seadus peab olema kättesaadav (s.t et peavad olema korrakohaselt avaldatud). Seaduslikkuse printsiibiga on vastuolus näiteks see, kui täidesaatev võim teostab talle kuuluvat avalikku võimu piiramatu võimuga. Seadus peab määrama vajaliku selgusega kindlaks kompetentsele organile delegeeritud kompetentsi ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas käskude või abinõude seaduslikku eesmärki ja anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest. b) ühetaolisus ­ õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt

Õigus → Haldusõigus
127 allalaadimist
TÜ Haldusõiguse konspekt
72
docx

TÜ Haldusõiguse konspekt

individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus, ja teiselt poolt, et ükski halduse õigusnorm (määrus, üldkorraldus, halduse individuaalakt) ei tohi olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, PS). Esimest võib nimetada seaduse reservatsiooni ehk seadusliku aluse põhimõtteks; teist seaduse prioriteedi, primaarsuse ehk ülimuslikkuse põhimõtteks.) Seadus peab olema kättesaadav (s.t et peavad olema korrakohaselt avaldatud). Seaduslikkuse printsiibiga on vastuolus näiteks see, kui täidesaatev võim teostab talle kuuluvat avalikku võimu piiramatu võimuga. Seadus peab määrama vajaliku selgusega kindlaks kompetentsele organile delegeeritud kompetentsi ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas käskude või abinõude seaduslikku eesmärki ja anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest. b) ühetaolisus ­ õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt

Õigus → Haldusõigus
64 allalaadimist
Rooma eraõiguse konspekt 2014
94
doc

Rooma eraõiguse konspekt 2014

võlasuhe. St õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sooritust, kohustust või nõude täitmist. Ilusa õpikus on seda nimetatud ka sammeks. Nõue või sooritus on siiski tänapäeval parem. Õigustatud poolt nimetatakse võlausaldajaks ehk kreeditoriks (creditor), kohustatud poolt võlgnikuks ehk deebitor (debitor). Kui kohustatud pool oma kohustust ei täida või ei täida seda korrakohaselt, on võlausaldajal õigus esitada isikuline 15 hagi (actio in personam) ning peale kohtuotsuse saamist seda täita. Sellise õigussuhte pooled, subjektid on kindlaks määratud st et kohustatud ja õigustatud isikute ring on teada. Seepärast nimetatakse obligatsiooniõigust ka relatiivseks õiguseks ning ta vastandub sellisena absoluutsele omandiõigusele. Obligatsiooniõiguse sisu või objekti iseloomustab hästi Paulus:

Õigus → Õigus
131 allalaadimist
Haldusõigus
84
doc

Haldusõigus

generaaldelegatsioon). Linna- ja vallavalitsused ei saa põhiõigusi oma määrustega piirata, kuna PS sätestab selgelt, et riigvõimu teostatakse ainult PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Seega kui seadusandja annab seadusega täitevvõimule volituse põhiõigusi piirata, siis on see tühine delegatsioon, kuna formaalse seadusega ei saa põhiõigusi piirata. Seadus peab olema kättesaadav (s.t et peavad olema korrakohaselt avaldatud). Seaduslikkuse printsiibiga on vastuolus näiteks see, kui täidesaatev võim teostab talle kuuluvat avalikku võimu piiramatu võimuga. Seadus peab määrama vajaliku selgusega kindlaks kompetentsele organile delegeeritud kompetentsi ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas käskude või abinõude seaduslikku eesmärki ja anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest. b) ühetaolisus ­ õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt

Õigus → Õigus
854 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun