Suri 1962.a. Kuid paraku ka Bohri teooria põhjal ei õnnestunud ennustada keerulisemate aatomite spektreid, samuti seda, miks mõni spektrijoon on lõhenenud kaheks kõrvutiasetsevaks jooneks või seda, miks mõni joon on laiem kui teised. 1924.a. esitas prantslane Louis de Broglie hüpoteesi, mille kohaselt peaksid kõigil osakestel olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi . Seletus, miks on elektroni liikumisel ühed orbiidid lubatud, teised keelatud , tuleneb laineomaduste ja korpuskulaarsete omaduse vahelisest seosest . c h E = mc2 = hf h = mc2 = . mc Kui elektroni liikumise kiirust aatomis tähistada v - ga, siis h h B = = p , mv
footoni neelata. Sel juhul footon ise kaob, footoni neelanud aineosakene aga omandab kogu footoni energia. Footonil pole seisumassi ning selle omaduse poolest erineb ta aineosakestest, näiteks prootonitest (aatomituuma koostisosake) ja elektronidest. Praguseni pole päris selge, miks valgusel avalduvad ühtedes nähtustes selgelt lainelised, teistes aga korpuskulaarsed omadused ja kuidas saavad nii vastandlikud omadused kiirguses ühineda. Kvantteooria järgi on laineliste ja korpuskulaarsete omaduste ühtsus kogu mateeria omadus üldse, s.t. igal aineosakesel on laineomadused ja igal lainel on osakeseomadused. 3.5.7. Fotoefekt. Mitmete nähtuste seas, mille juures ilmneb valguse toime ainele , võib kahtlemate oluliseks pidada fotoelektrilist efekti ehk lühendatult fotoefekti.( kreeka keelest foto - algtähenduses valgus) 1887. a. pani H. Hertz tähele, et sädemiku kuulikeste (elektrofoori, elektrimasina)
annaabi.ee 
