Samas on demokraatlikus riigis üldhumanistliku kõlbluse normid õigusloome aluseks ja kriteeriumiks. Õigusloome praktikas toetatakse neid igati. Ideaaljuhul kattub kõlblusnorm õigusnormiga (nt õiglus on õiguse sisuks). Korporatiivsed normid on erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud ja täitmise osas garanteeritud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Korporatiivsetes normides sisalduv sotsiaalne kohustus (õigused ja kohustused) kehtib üksnes selle organisatsiooni (nt klubi, erakond) liikmete suhtes. Need normid reguleerivad organisatsiooni liikmete käitumist organistasiooni sisestes suhetes ja ka väljapoole suunatud suhetes (suhetes teiste isikutega). Korporatiivsed normid võivad olla kehtestatud üldaktiga, mis kehtestab üldised käitumisnormid, või üksikaktiga (nt juhtimisotsusega). Järgitakse neid
(sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Sotsiaalsed grupid ja huvirühmad eristuvad religioossete, rahvuslike, tegevusala, ea vms. tunnuse alusel. Näiteks pensionärid, õpilased, talupojad, vaimse töö tegijad. Sotsiaalsed grupid ei paikne üksteise suhtes hierarhiliselt. 10. Huvid Avalik huvi. - Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne.
eksisteeri korporatiivselt) ning kohalik omavalitsus ei ole keskvõimu all. Vastasel juhul ei kujune liberaalseid protsesse Eestis domineerivad praegu isiklikud suhted ja hierarhia. 3) kohalikul tasandil tehtavad otsused on efektiivsed autonoomsuse laienemine. AUTONOOMSUSE VASTU: 1) kohalik valitsus ignoreerib kontrolli põhimõtteid eliit tegitseb tihti iseenda huvides. 2) kohalike resursside kasutamine ebarentaabel, eriti korporatiivsetes riikides. 3) raske teostada riigi makromajanduse eesmärke siis peab tagama teatud teenuste jms üldaksepteeritava taema, hinna. Kui iga omavalitsus ajab oma "rida" on see raske. 4) kui keskvalitsus on parempoolne ja kohalik omavalitsus vasakpoolne ei saa viimane end teostada. 5) dubleerimine tsentraliseerimine võib halvendada kvaliteeti. Eestis on vähe professionaale, kes suudaksid teenuseid dubleerida.
Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Sotsiaalsed grupid ja huvirühmad eristuvad religioossete, rahvuslike, tegevusala, ea vms. tunnuse alusel. Näiteks pensionärid, õpilased, talupojad, vaimse töö tegijad. Sotsiaalsed grupid ei paikne üksteise suhtes hierarhiliselt. Huvid - Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena
Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Ühiskond maailmas jaotatakse laias laastus kolme gruppi: o madala arengutasemega riigid - suur hulk inimesi töötab hankivas tööstuses - primaarsektor; o keskmise tasemega riigid - enamus inimesi on seotud töötava sektoriga - sekundaarsektor; o kõrgelt arenenud riigid - ülekaalus teenindussektor - tertsiaarsektor. Sotsioloogid on välja töötanud mitmesuguseid stratifikatsiooniteooriaid (kihistumusteooriaid). Tuntumad on:
tavanormid (saadikupuutumatus). - Moraalinormid toimuvad kas kogu ühiskonna või mingi sootsiuminpiires, on kõigi teiste sotsiaalnormide hindamiskriteeriumiks selles , kas nad vastavad ühiskonnas omaks võetud kõlbluspõhimõtetele. - Korporatiivsed normid on erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud ja täitmise osas garanteeritud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Korporatiivsetes normides sisalduv kohustus kehtib üksnes selle organisatsiooni liikmete suhtes. §2 Õiguse tunnused ja mõiste Õigusnormid kuuluvad samuti sotsiaalnormide hulka. 1. Eriti tähtis on mõiste "õigus", seda iseloomustavad konkreetsed tunnused: 1) Õigus on: Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide ja normide kogum; 2) Kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem 3) Üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem
Nad võetakse omaks kui sotsiaalne väärtus ja selle väärtuse pinnalt tekib sotsiaalne kohustus. Moraalinormid omandatakse õppimise teel . Protsessina algab see tegevus kasvatusega lapseeas ja kestab terve elu. Korporatiivsed normid- erilises korras kehtestatud käitumisreeglid, mille käitumine on garanteeritud korporatiivsete organisatsioonide poolt. Tekkimine võib olla vabatahtlikult kujunenud. (Poliitilised erakonnad, Jahimeeste Selts) Riigi poolt asutatud nt Kaitseliit. Korporatiivsetes normides sisalduv sotsiaalne kohustus (õigused ja kohustused) kehtib üksnes selle organisatsiooni liikmete suhtes. Formaalne määratlus on käitumise peamised tunnused. Õigusnormis formuleeritud käitumise peamised tunnused. Tänu õigusnormi formaalsele määratlusele saab reguleerida tüüpilisi ühiskondlikke suhteid korduvates situatsioonides. Õigusnorm on riigi poolt kehtestatud üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mille täitmine on
kihistumisele. Ühiskonna elujõu seisukohalt on oluline, et erinevusi gruppide vahel suudetakse tunnistada, tasakaalustada ja inimesi lõimida ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Igale staatusele vastab
(sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Sotsiaalsed grupid ja huvirühmad eristuvad religioossete, rahvuslike, tegevusala, ea vms. tunnuse alusel. Näiteks pensionärid, õpilased, talupojad, vaimse töö tegijad. Sotsiaalsed grupid ei paikne üksteise suhtes hierarhiliselt. 10. Huvid Avalik huvi. - Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised hüved, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne.
(tüüpilised: nt keskaegsed aadliorganisatsioonid või käsitööliste tsunftid; kaasajal nt: kutseühendused, poliitilised erakonnad, üliõpilaskorporatsioonid). Korporatiivse organisatsiooni põhitunnused on: 1) kindel liikmeskond; 2) oma statuudiakt (põhikiri); 3) oma autonoomsed juhtimisstruktuurid; 4) oma kassa (fiscus). Korporatiivsetes normides sisalduv sotsiaalne kohustus (õigused ja kohustused) kehtib üksnes selle organisatsiooni liikmete suhtes. Suhe korporatiivse organisatsiooniga tekib 1 reeglina vabatahtlikkuse alusel - isikul on tavaliselt valikuvõimalus, kas astuda liikmeks või mitte. Liikmekssaamisest alates allutab indiviid aga oma tahtelise käitumise korporatiivsetele normidele, kusjuures korporatiivse normi autoriteeti võib tagada nii austus, jõud kui ka võim,
Samas on demokraatlikus riigis üldhumanistliku kõlbluse normid õigusloome aluseks ja kriteeriumiks. Õigusloome praktikas toetatakse neid igati. Ideaaljuhul kattub kõlblusnorm õigusnormiga (nt õiglus on õiguse sisuks). Korporatiivsed normid on erilises korras kehtestatud käitumiseeskirjad, mis on kehtestatud ja täitmise osas garanteeritud korporatiivsete suletud ühikute poolt ning reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Korporatiivsetes normides sisalduv sotsiaalne kohustus (õigused ja kohustused) kehtib üksnes selle organisatsiooni (nt klubi, erakond) liikmete suhtes. Need normid reguleerivad organisatsiooni liikmete käitumist organistasiooni sisestes suhetes ja ka väljapoole suunatud suhetes (suhetes teiste isikutega). Korporatiivsed normid võivad olla kehtestatud üldaktiga, mis kehtestab üldised käitumisnormid, või üksikaktiga (nt juhtimisotsusega). Järgitakse neid
annaabi.ee 
