Ameerikaliku mudeli levimisele teistesse riikidesse on kaasa aidanud ka rahvusvahelise finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA finantssüsteemi mudel kontinentaal-euroopa tänapäevase mudeliga, Suured pangad olid peamised rahapakkujad. Pangad olid tihedates suhetes oma klientidega ja tihtilugu kontrollisid neid. Pangad andsid deposiitide alusel oma klientidele laene ja korraldasid võlakirjaemissioone ja aktsiaemissioone oma korporatiivsetele klientidele. Pangad olid seega rahavoogude keskpunktis. 33'aasta Glass-Steagall seadusega lahutati ka investeerimispangandus ja jaepangandus. Kuna Suure Depressiooni ajal kukkus suur osa pangandusest kokku, pangad olid siiski omanud oma klientide aktsiaid suures osas. Sellel sammul oli oluline mõju hilisema USA majandusmudeli institutsionaalse korraldatuse kujunemisele ja finantsturgude kesksuse kujunemisele. USA majanduspoliitika on alates 30ndatest püüdnud hoida finantsvõimu eraldi
sees. 5) 20.saj lõpp 1960-1970 vanemate inimeste inimlikud soovid eraettevõtetes ja avalikus sektoris viisid suurte koosseisude, hierarhilise bürokraatiani. 20.saj lõpuks oli võetud üldine suund koosseisude vähendamisele. Mitmed funktsioonid osteti org. sisse. 2 6) 21.saj algus Personalijuhid olid eriti teadlikud riskidest, mis olid seotud koondamistega. 7) Uus lähenemine Uus inimressurss. Inimesed demonstreerivad oma pühendumist korporatiivsetele väärtustele ja filosoofiale. SUUNATUD KLIENDILE. Enamus töötajaid peavad saama emotsionaalse seotuse tööga, klientidega, kolleegidega ja seega organisatsiooniga. 5. Inimressursi ja organisatsiooni strateegilise juhtimise olemus. Sisu on seotud tippjuhtide rolli ja ülesannetega inimressursi juhtimisel, seostades seda org. strateegilise juhtimise ja arendamisega. Tööandjate ja töötajate suhete muutused sunnivad otsima uusi juhtimisvõtteid ja organisatsioonilisi vorme. Tähelepanu:
äri- ja elurajoonide telefoniteenused, mitmesugused soodustused pensionäridele. Hinna diskrimineerimise tüübid ei ole vastastikku välistavad. Firma võib varieerida hindu asukoha järgi, kuid pakkuda ka koguselist hinnasoodustust. Näiteks kasutavad lennufirmad väga erinevaid hinna diskrimineerimise tüüpe: - Koguselised hinnasoodustused hulgimüüjatele, konsolideerijatele ja reisioperaatoritele. - Stimuleerivad soodustused reisiagentidele ja korporatiivsetele ostjatele. - Sesoonsed allahindlused, stimuleerivad soodustused jm, mis varieeruvad sõltuvalt kohast. Reisi hind Singapore Peking võib varieeruda sõltuvalt sellest, kas pilet ostetakse Singapore'ist või Pekingist (või veel kusagilt mujalt). - Esimese astme diskrimineerimine, mis baseerub tarbijal. Pole juhuslik, et autorendifirmad ja hotellid küsivad kõrgemat hinda oma lojaalsusprogrammide tipptarbijate käest kui masstarbijatelt.
finantsvahenduse konkurentsi elavnemine. Rahavoogude liikumist ei takistata (deregulatsioon). Kuni 30ndate aastateni sarnanes USA finantssüsteemi mudel kontinentaal-euroopa tänapäevase mudeliga, Suured pangad olid peamised rahapakkujad. Pangad olid tihedates suhetes oma klientidega ja tihtilugu kontrollisid neid (keiretsu Jaapanis). Pangad andsid deposiitide alusel oma klientidele laene ja korraldasid võlakirjaemissioone ja aktsiaemissioone oma korporatiivsetele klientidele. Pangad olid seega rahavoogude keskpunktis. 33`aasta Glass-Steagall seadusega lahutati ka investeerimispangandus ja jaepangandus. Kuna Suure Depressiooni ajal kukkus suur osa pangandusest kokku. Pangad olid siiski omanud oma klientide aktsiaid suures osas. Sellel sammul oli oluline mõju hilisema USA majandusmudeli institutsionaalse korraldatuse kujunemisele ja finantsturgude kesksuse kujunemisele. USA
Kaks mudelit: kollegiaalsem(kollegiaalne omandivorm püsib kauem, samuti sugulussidemed, sotsiaalsed hierarhiad pole nii suured, ühised ehitised, peod) ja individualistlik(pealikud spetsialiseeruvad kaaskondlaste gruppi väljaarendamisele ja pealikeveheliste võrgusuhete väljaarendamine-abielud, kingid - kogukonda, kui tervikut, ühendavale pööratakse vähe tähelepanu) arengumudel. Ühte siis näitvad rikkalikud hauad, teist ehitised. Viimase 10a jooksul on hakatud rohkem rõhku pöörama korporatiivsetele teooriatele. Kollegiaalne juhtimine võis olla. Ümberjaotamine ei pidanud toimuma valitseja poolt, vaid kollektiivi enda poolt ehk võrdsetel alustel. Kogukond kui tervik see kes jaotas/tootis. Nt Uruk. Tõendid kollektiivse tegevuse kohta, kuid mitte valitseja kohta. Kokkuvõttes riigi tekkeks vajalik lisaväärtuse olemasolu. Kas valitseja oli vajalik? Riikluse tekke eeldused või siis impulsid, mis selleni viivad: elanikonna kasvu surve, konflikt ja
Korporatiivsetes normides sisalduv sotsiaalne kohustus (õigused ja kohustused) kehtib üksnes selle organisatsiooni liikmete suhtes. Suhe korporatiivse organisatsiooniga tekib 1 reeglina vabatahtlikkuse alusel - isikul on tavaliselt valikuvõimalus, kas astuda liikmeks või mitte. Liikmekssaamisest alates allutab indiviid aga oma tahtelise käitumise korporatiivsetele normidele, kusjuures korporatiivse normi autoriteeti võib tagada nii austus, jõud kui ka võim, mida valdab korporatiivse normi andja. Austuse allikaks on eriline huvi kuuluda just sellesse korporatiivsesse organisatsiooni. Võimu allikaks on võimalus kasutada korporatiivsete normide täitmise tagamiseks selle organisatsiooni käsutuses olevaid sunnimeetmeid, mis on ette nähtud statuudiaktis (põhikirjas), aga võivad olla teatud juhtudel reguleeritud seadusandluses riigi poolt
annaabi.ee 
